Päevikud - LÕUNA SURFARID

esileht » PäEVIKUD

Surfireis: Viis päeva puhast lusti
05-08-2004 21:39 lais

Surfireis: 27.07.04 – 04.08.04 Tartu-Tallinn-Topu-Hiiumaa-Tartu

28.07.04 Topu. Skate+Aerial

Jälle reisil. Prognoosid ilusad ja esimene ilus päev kohe ka kirjas. Täna juhtus midagi täiesti ootamatut ja uskumatut. Ma tegin parditsaibi. Ducktsaibi. Päris ise. Mõlemal halsil. Ausõna.
Puhas üllatus. Ma pole seda varem eriti proovinud ja ilmselt seetõttu ei ole mingit erilist joovastust või tähistamistunnet. Liiga lihtsalt tuli. Pärast esimest õnnestumist läksin hasarti ja tulemuseks oli kaks paremal ja üks vasakul halsil. Lisaks veel mõned napikad sissekukkumised. Tuleb välja, et see jutt, et trikkide tegemiseks ei peagi muud olema kui õiged tingimused ja õige varustus, ongi tõsi. Sile vesi, keerav laud ja jõukohane puri ja VOILA!. Aga hea on, et neid tingimusi alati pole, sest kui kõik trikid nii lihtsalt tuleks, kaoks ju väljatulemise rõõm ära.
Laenasin paariks triibuks Taavi käest vöötrapetsit. See oli päris teistugune küll ja harjumatu. Ma ei oska seisukohta võtta, kas ta oli mugavam või mitte. Harjumatu.
Lõpuks olin täitsa väsinud. Et kaldale minekuks ettekäänet saada lõin küünarnukiga kaks korda kõvasti vastu masti. Käsi paistetas üles ja hakkas valutama ning mina sain ilma süümepiinadeta tuule puhuma jätta ja kaldale kobida.

29.07.04 Topu. Saxo+Aerial

Praegu, kui ma seda päevikut kirjutan, istun Topu rannas Maui Projecti peal, et see minema ei lendaks. Martti kihutab eemal minu varustusega. Ma käisin ka enne vees. Oi-oi-oi. Mulle ei meeldi “spiidi panna.” Vähemalt mitte sellist spiidi, kus laud sõidab uime peal ja puri tahab lihtsalt minema lennata. Enamjaolt ma ainult kartsin, aga vahepeal käisid mingid enesekindluse (loe:enesetapu) hood peal. Ühe sellise ajal tuli mulle meelde, et kammoon, ma tegin ju eile parditsaibi, ma olen ju kõva tegija. Ja ma otsustasin oma täie laulu pealt hüpata. Mõeldud, tehtud. Hoplaa, veest välja ja edasi käis kõik väga kiiresti. Mats oli kõva. Tükk aega kulus arusaamisele, mispidi ma olen ja kuidas trapetsist lahti saaks.
Ei pea vist mainima, et tsaib (neil paaril korral kui ma proovida julgesin) välja ei tulnud. Aga kui ma praegu Marttit vaatan, siis mulistab ta samuti päris korralikult.
Nüüd tuleb Martti ka veest välja. Tundub, et on tormipühad.

Sama päev: Ristna. Saxo+Aerial

Ei olnudki tormipühad. Läbi häda mahtusime poole kolmesele praamile. Mina olin kamade all peidus ja Martti hirmutas mind, et ma ei mahu uksest välja. Kujutasin elavalt ette, kuidas ma järgnevad poolteist tundi jalad ristis ja ilma õhuta kamade all pissihäda käes kannatan. Õnneks sain ikka ukse lahti. Kusjuures Martti, kes ei olnud peidus, pidi aknast välja ronima.
Kella kuue paiku olime igatahes Ristnas. Ilus! Päike, tuul, laine. Ja sellised tingimused olid olnud hommikust saati! Kibekiirelt asjad valmis! Ussikesed jooksid kõhus ja ma olin täitsa närvis. Osalt sellepärast, et ma kartsin Ristnat – liiga lähedal Rootsimaale. Osalt sellepärast, et kartsin, et ei saa piisavalt kiiresti vee peale.
Rigamine võttis jube kaua aega. Loomulikult olid pooled jubinad kadunud. Näiteks surfisussi leidmiseks jooksin kümme tiiru ümber auto, enne kui nägin teda panges, kus me hoiame kurke, tomateid ja sööginõusid.
Viimaks sain asjad korda ja veele. Jehuuu! Jepiii! Super-super! Kõik oli paras. Tuul oli paras. Puri oli paras. Lained olid suured ja ägedad. Krüssamisega polnud mingit muret ja sain ilusti õigesse kohta tagasi. Lahe! Lahe!
Närvipinge andis tasapisi järele. Jalad ei värisenud enam nii koledasti all. Sain aru, et meri ei tapa. Hirm kadus ära ja ainult lust jäi järgi.
Tasapisi siiski tõstis ja tundus, et tuleb “Ellujäämiskursus 2” - järg umbes aasta tagasi Ristnas üleelatule. Sõitisme Marttiga kordamööda Aerialiga. Oleks mul nüüd olnud 66 liitrit laud ja 3,6 puri. Oleks, oleks.. Aga Aerialiga sai ka sõita. Oli küll üsna kõva ülepurjestus, aga midagi hullu mitte.
Sain paar lainet, kuid päris sinna, kus teised veivasid, ma minna ei julgenud. Esiteks oli see liiga allatuult ja teiseks tundus liiga kalda lähedal ja liiga suur tõenäosus rulli täiega sisse jääda. Aga kui nüüd veel sellist tingimust saaks, küll siis aga läheks paneks täiega!
Hüppamine on äge. Ma ei surunud enam kõiki hüppeid maha. Vähemalt mitte nii meeleheitlikult kui tavaliselt. Sain mõned mõnusalt kontrollitud lennud. Oooo… lahe!
Kui hea, et me otsustasime Hiiumaale tulla; kui hea, et me praamile mahtusime. Kui hea, kui hea..

Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootab mind Ristna,
seal, kus laine mulle, jah mulle ka! lööb..
küll meie vahel miilid on pikad ja kitsad,
kuid praegu olen siin ja nüüd mured: adjöö..

(ümiseda viisil: "Seal, kus lõpeb asfalt.")

Kas ma juba mainisin, et väga lahe päev oli?

30.07.04. Ristna. Skate, Saxo + Aerial, Superstar

Hommikul ärkasime selle peale, et auto hakkas koledasti kõikuma. Tuul oli teda öö läbi kõigutanud, aga nüüd läks päris hulluks kätte. Nägin unes, et ema on viinud hälli heinamaale ja laulab nüüd ikka “alle-aa” ja “alle-aa,” aga kui päris üles ärkasin, sain aru, et on ikka auto, mitte häll ja seda kõigutab hoopis Võsatiim & Co. Nad olid just äsja kohale jõudnud ja ei laulnud “alle-aa,” vaid kisasid hoopis, et tuul puhub ja õige aeg on üles tõusta. Aga kahe tunni pärast olid nad jälle läinud paremaid jahimaid otsima. (Täpsemalt: 3 tunni ja 30 minuti pärast, kui usaldada Nixoni kellasid rohkem kui Gul kellasid)
Meie muudkui molutasime keskpäevani ja läksime siis veele. Aerialiga sai liikuda, aga oli poolenisti tiksumine. Õnneks laenas Urmas mulle oma 5,3 Superstari. Aitähh! Panin sinna sisse oma neljase ART masti ja Arrowsi pikenduse ja kokku jäi see ainult 5 cm lühem kui lubatud miinimum. Vedas nagu loom. Tiksumise hirmugi polnud. Nii et vähemalt glissi mõttes oli päev ok. Aga tsaibi mõttes oli küll nigel. Täiesti masendav. Olin enda peale ikka väga kuri – no kuidas saab nii koba olla? Üleeilne parditsaib ja eilne kõva laine&tuule päev tõstsid mu enesekindluse kõrgele õhku ja sealt nüüd katapuldiga alla sadada oli päris ebameeldiv. Vastik väike koba tüdruk.
Aga kuigi tsaibi mõttes oli päev täiesti ebaõnnestunud, oli pärast ikkagi väga hea tunne sees. Kui ma lõpuks kama kaldale vedasin läks silme eest mustaks. Väsimus. Ja kui ma siis oma varustuse kõrval liiva peal maas vedelesin, jäin päevaga täitsa rahule. Ei tohi lasta oma küündimatusel surfilusti rikkuda.
Seda mõtet, et “mida ma üldse siin teen?”, seda mul küll vee peal kordagi pähe ei tulnud. Ma teadsin kogu aeg väga hästi, miks ma seal olen. Mingi tobe manööver ei pane mind veel surfi sügavamas olemuses kahtlema. Lihtsalt toob maa peale tagasi, ei lase nina liiga püsti ajada ja on selles mõttes kasulik.

Õhtul tekkis kerge järelsurf, mis oli täitsa lõbus.
Avastasime, et kui ühe inimese õlga statiivina kasutada ja niimoodi kuud pildistada, tekib kuust komeet.
Vaatasime päeval tehtud pilte, millest populaarsemaks sai saiaga linnu foto. Urmas rääkis, et lind varastas ta saia ära ja lendas sellega Paabu juurde. Keegi ei osanud täpselt öelda, mis tõugu lind see oli, aga ilmselt siiski paabulind.
Ja lõpuks leppisime (peaaegu) üksmeelselt kokku, et kuna Hypersonicuga sõita on selline tunne nagu istuks hane seljas (vähemalt nii räägiti), tuleks teha ettepanek Hypersonicu laud ümber nimetada Nils Holgersoniks.

31.07.04 Ristna. Skate+Expression

Olime Marttiga mõlemad magamata ööst üsna uimased. Tuult eriti ei olnud ka. Mõned võõrad algajad läksid tiksuma. Aga päevapeale tõstis ja kui üks sõitjatest glissi sai, panime meiegi oma asjad üles.
Vesi oli sile ja tuult vaikse glissi jaoks enam-vähem kogu aeg piisavalt. Martti sõitis minust täiega mööda ja mina omakorda sõitsin võõrast tiksujast täiega mööda. Küll oli mõnus ka ükskord kellegist parem olla :) Ilmselt mõnel mehel on kogu aeg selline tunne.
Ega ma paha ei olnud ja “Pumpa, pumpa” ei karjunud. Aga puhta helitäki tegin küll paar korda võõra tegelase nina ees. Ja veestarti ka (uhke trikk, mis :) Oleks veel trikke teinud, aga ma rohkem ei oska.

Õhtul käisime Kõpu päevadel, mis toimusid Ristna lähedal Kalana külas. Väga mõnus mitte-kommerts üritus oli. Võtsin osa mingist jõuvõistlusest, aga põrusin. Talutüdrukutele ikka vastu ei saa. Aga kui surfipäevi ees poleks olnud, küll siis oleks aga pannud. Täiega.

01.08.04
Jalutasime Lõunalaheni ja ronisime tee peal kivi otsa. Martti hakkas kartma, et päev jääb liiga lahjaks ja kuna käsi ega jalgu kusagile vahele toppida või hüppeliigeseid murda polnud võimalust, otsustas ta kivi ära kasutada ja end veidi veristada. Kivi oli õnneks üsna teravate nurkadega ja tõmbas küünarnukilt ilusti naha maha. Kordaläinud päev.
Pärast leidsime metsast palju maasikaid ja õhtul tegime pannkooke.

02.08.04. Tõrvanina. Skate+Aerial, Expression + Skate’iga lainelauda

Alguses läksin Aerialiga ja Martti läks Expressioniga, aga oli liiga vähe. Tulime kaldale, mina võtsin Expressioni, Martti Trixi. Natuke aega sai sõita, siis jäi liiga väheks. Tiksusime. Tasapisi tõstis. Natuke sai sõita, siis läks paljuks. Tulime uuesti kaldale ja vahetasime väiksemad tagasi. Natuke aega sai sõita, kui läks jälle liiga paljuks ja siis natukese aja pärast jäi jälle liiga väheks. Ühesõnaga, väga mõnus ühtlane tuul.
Tsaib tuli paremal halsil rahuldavalt ja vasakul alguses peaaegu üldse mitte. Jälgisin siis hoolega, mida ma paremal teisiti teen ja kui vasakul samamoodi teha proovisin, hakkas välja tulema. Käib kah!
Lõpuks sai tuule kapriisidest kõrini. Viskasime purjed põõsasse ja kuna vesi oli soe läksime suurte laudadega lainetesse mulistama. Hästi kaua tuli oodata, et mõned natu-natukene suuremad lained kohale jõuaks. Laud oli kah liiga libe. Oleks mul mõnus väike kare “shortboard” ja suured lained, küll siis aga paneks täiega. Lõpuks, just siis kui olin otsustanud ära minema hakata, sain ühe pika ja mõnusa triibu. Peaaegu kaldani välja. See jäigi terve päeva parimaks õnnestumiseks.
Martti aga ühtegi nii pikka triipu ei saanud. Et mitte tähelepanust ilma jääda püüdis ta end taas veristada. Et aga ühtegi sobivat kivi läheduses polnud, otsustas ta oma ägedat karedat lauda kasutada ja nina sinna vastu hõõruda. Nagu arvata võib tuli nina pealt nahk maha. Veri jälle väljas - kordaläinud päev.

Ja neljandal augustil sõitsime jälle koju tagasi. Järjekordne mõnus surfireis seljataga. Tüdinud küll pole. Tahaks veel ja veel ja veel.
Veidi varustust tahaks ka. Sel reisil oleks 3,6 ja 5,3 purjed täiega ruulinud. Ja üks pisike laud kuluks ära. 66 liitrit, või 69 või midagi nii. Ja siis tahaks ikkagi seda vöötrapetsit ka. Ja siis tahaks veel…
Aga üldiselt –see ostmine polegi nii oluline. Saab ka sellega hakkama, mis on. Peaasi, et vee peale saab. Sest seal on hea. Nii väga hea.

P.S. Mina ei teadnud seda, aga nüüd tuli välja, et Martti olla kunagi lubanud, et me abiellume siis kui ma ducktsaibi ära teen. Ha-ha-haa… Kuna see juhtus aga plaaniväliselt liiga vara lükkuvad pulmad edasi määramatusse tulevikku. Vulkani või spockini. Või topeltluubini…
Ha-ha-haa.. :) :)

2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad

2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad