Päevikud - LÕUNA SURFARID

esileht » PäEVIKUD

Tarifa reis 21.03-06.04
06-04-2005 18:51 martti

1.reisupäev

Ilmateate järgi pidi Prantsuses ja Hispaanias juba 15 plussi olema, ja marudad surfiilmad Tarifal. Startisime umbes seitse hommikul lumehangede vahelt, auto kõikvõimalikku igaks elujuhtumiks tarvilikku kola täis. Ja algus sujus päris hästi. Tee tuttav ja lihtne. Läti jäi meelde vastikult auklike teedega. Leedu teed olid super. Kaunases tankisime Neste tanklas, kuna oli olemas sihuke kaart ja nii polnudki esialgu vaja raha vahetamisega sehkendada. Miskite maestro jne. Kaartidega saab muidugi ka pea igal pool. Poolas läks kiirelt jamaks. Meie varem välja mõeldud marsruut osutus täiesti mõtetuks, kuna meil polnud õieti kaartigi kaasas. Mingi arusaamatu rumaluse tõttu lootsime läpakas olevale Autoroutele. Õnneks sai üsna juhuslikult kaasa 1981 aasta taskuatlas Die Erde, mille peopesa suuruste kaartide abil me sõitsimegi. Noja ega seal peale Varssavi ja Poznani palju linnu peal polnudki. Teed olid kohati jubedad ja kohati väga head. Liiklus tihe ja närviline, teed rekasid täis. Maastik Poolale omaselt masendav. Igal juhul minul sai reisimisest juba Poolas lõplikult kõrini ja kui me öises Varssavis teed näitavate siltide üleüldise puudumise tõttu ära eksisime, siis oli masendus täielik. Korra saime Poznani rajale juba tagasi, aga tõesti sildid olid nii totrad, et kaotasime tee uuesti käest. Õnneks kokkuvõttes suurt ringi ei tulnud. Kuna Poolas oli veel lumi maas ja meil plaan autos ööbida, siis kavatasesime võimalikult kaugele lõunasse sõita. Kusagil Varssavi ja Poznani vahel oligi maa juba lumeta, aga peatuspaiga otsimine pimedas võttis päris pikalt. Pole seal tööstusmaastikul ju metsaalust ega midagi. Metsaaluseid kohti on rohkem lõuna pool.

2.reisupäev.

Hommikul olid autoaknad hingeaurust tekkinud paksu jääkihi all, aga magada külm tegelt polnud. Metsa all priimuse peal tehtud tee oli omaette väärtus. Enne Poznani sattusime üllatuslikult tasulisele kiirteele ja sellega sai peaaegu piirini välja. Selle lõbu peale kulus esimene 10 euri. Tee ise oli väga hea ja liiklus hõre. Kassiir andis euridest tagasi slottides aga tundus, et kurss oli ok. Mõtlesime, et enne saksat võiks poolas tankida ka, et on vast odavam. Kui me seda euride eest üritasime, siis tegime ühe kallima tankimise üldse. 20 euri eest saime vaid 18,5l diislit. Saksas sujus kõik õlitatult, v.a. kolm ummikut kiirteel, muud erilist midagi. Tanklates diisel 1.03 kuni 1.06 euri. Liiklus oli muidugi küllalt tihe ja väsitav. Poleks uskunud, et niipalju rekasid üldse olemas on. Saksamaa oli päris ilus ja metsa oli ikka ka. Sõitsime Berliin, Magdeburg, Hannover, Dortmund, Düsseldorf, Aachen suunal. Viidad näitasid ilusti linnast linnani. Edasi läksime läbi öise Belgia. Liege, Namur, Charleroi. Kogu tee oli valgustatud ja algul tundus, et mitte ükski lamp pole läbi. Hiljem ikka paar tükki leidsin. Kütus alla 1 euri ja seal võtsime enne Prantsust paagi täis. Prantsuses otsisime siis öiseks olemiseks teeäärse parkla, neid on palju ja väga norm korras. Peldikud ja käsi saab pesta jne. Ja mis kõige kuradi lahedam, prantsuses oli juba nii soe, nagu Eestimaises suveõhtus. Koorisin särgi seljast ja lobistasin sõiduhigi maha. Ja see temperatuuriaisting oli ülimõnus. Teele kaasa võetud viirus hakkas kohemaid järgi andma. Poolast saadud masenduski taandus. Nii et korra tundus justkui oleks päris tore reis.

3.reisupäev

No mingi aeg peale piiriületust hakati siis makse koorima. Igal võimalikul viisil. Ilmselt kõiki me selgeks ei saanudki. Kino sai ikka üksjagu. Korra oli taga seisva auto juhil isegi keskmine sõrm püsti. No aa kes oleks selle peale tulnudki, et krrt kallid eurid tuleb kuhugi pesukorvi visata ja edasi sõita!!! Kusjuures see krrdi pesukorv oli nii intelligentne, et oskas paraja summa tagasi ka anda kui vaja. Enamasti käis asi nii, et maksulise osa algul sai pileti rebida ja pärast tasulise osa lõpus sulas kassiirile maksta. Nonii. Prantsuses kulus nende kiirteede lõbule kokku 116 euri. Ja Pariis oli muidugi eraldi rõõmus üllatus. Ummikud, tunnelid jne. Sõidukiirus keset linna 100km tunnis, üle 15m pikivahet polnud tavaks jätta. Ja seda aeglasemas rekade reas. Hull liiklus. Mootorratturid ja eriti veel rollerivennad tegid ülijulget slaalomit autode vahel. Sildimajandus oli küll peaaegu ok, aga sõidusuuna valikuks jäi selle kiiruse juures paar sekki. Saksamaale Berliini eest 10 punkti. No meil oli ikka õnne ja saime Pariisist ikka õiges suunas läbi. Aga väga sita maitse jäi sellest Pariisist küll suhu. Kiirtee äärne oli ka kole. Edasi olid Prantsuse kiirteed väga mõnusad. Liiklus väiksem kui saksas. Silt näitas algusest peale Prantsuse teist otsa Bordeauxi. Pool teed oli kolm sõidurida, hiljem kaks. Lootsime Belgia kütusega Hispaaniani välja sõita, aga poolelt teelt hakkas tuul vastu puhuma ja kütust hakkas minema. Ei jäänud muud üle, kui viimases hädas tankima keerata ja sattusime muidugi kõige kallima tankla otsa. 1.08 euri liiter. No Prantsusmaa oli kokkuvõttes päris ilus, lõuna poolt metsa ka. Minu varasema ettekujutuse järgi oleks pidanud kogu euroopas hulga vähem metsa ja võsa olema. Prantsuse tee ääred olid teele hüppavate kitsede märke täis, aga ega tegelt sellist metsa küll polnud, kus sihuksed elada oleks võinud. Nii, ja kui me üle piiri saime, siis hakkasid mäed. No oli hullult ilus, aga peale paari pildi polnud aega millegi tegemiseks. Täielik ameerika raudtee tohutul kiirusel. Teedeehituse pärl. Nii roolis, kui kaardilugeja kohal tuli ikka kõvasti higistada. Vahepeal oli juba lootusetuse tunne. Teetähised ikka parajad sitad. Kaugemad ja lähemad mahasõidud segi nagu puder ja kapsad. Aga see oli väärt kogemus igatahes, St Sebastian kant kubiseb ülevatest vaadetest ja sinna soovitan kõigil minna. Eriti neil, kellele arvutiga meeldib autorallisid mängida. Väga erinav kõigest mis ma enne näinud olen. Diisel Hispaanias alla 1 euri. St. Sebastiani tee ja tunnelid kõik makustatud. Ööbimiseks sõitsime mägisemast osast veidi eemale ja leidsime päris mõistliku paiga. Praegu pole hooaega ja üldiselt parklates rekad ainult ja rahvast vähe. Enamasti muidugi olid need parklad koos baaride ja tanklatega ja üksikud grüüne kohad kippusid maru väiksed olema. Aga no leiab, kui vaja.

4.reisupäev

Hommikul sõitsime paarsada kilti Salamancani, kust siis Laisi peale võtsime. Salamanca tundus täitsa mõnusa vana linnana ja kuna Laisil läks asjade pakkimisega aega,siis võtsime aja maha ja puhkasime. Reisuväsimus tuli ühtäkki peale ja selline tunne oli, et paigal olla ja istuda nagu ei tahaks, sest istutud juba küll ja samas kuhugi koperdama ka nagu ei jaksa minna. Käisime väikse tiiru linna peal ja vanalinn oli päris tore ja üldse. Molutasime lõpuks õhtuni välja ja sai selegeks, et Tarifale me ikka sel päeval enam ei jõua. Sõitsime nii kiir, kui tavalisel teel. Tavateed olid ka väga korras, aga hästi kurvilised. Liiklus oli hõre ja suht mugav sõita. Samal ajal käis kõrval kiirtee ehitus. Kiirteedel taheti vahepeal ka maksu ja kogu Hispaanias kulus meil umbes 27,1 euri selle peale. Samuti on teeäärseid parklakohti üsna ebakorrapäraselt ja need on suht haledad. Õhtuse magamiskoha otsimine läks päris raskeks. Magasime kusagil rekameeste parklas.

5. reisupäev

Tühised paarsada kiltsi Tarifle. Teeviitade majandus on Hispaanias ikka nõrga ja Cadizis panime veits mööda ja ekslesime pisut. Laisi hispaania keele oskus tuli igati kasuks. Aga linn ja loodus olid juba teistsugused. Lõunamaine ja huvitav. Apelsinid rippusid lausa tänaval puu otsas. Palmid, kaktused ja muu. Ja siis juba Tarifa ise. Täiesti haige koht tegelt. Linnake on veits eemal ja surfikoht on tegelt küla. Isegi silti polnud tee peal. Tee ääres, kus muide oli 100km piirang on kaks poeuberikku, baari, üks kaltsukas ja mõned hotellid ka. Mäeveerul paar maja ja eemal veel üks kämpingute rajoon. Rannal spin out ja mistral club kamalaenutused, kohvik minu arusaamist mööda täiesti tavaliste eestimaiste hindadega. Hooajal on klubide juures parkimine vist 1eur, praegu oli tasuta. Ja parkla oli üksjagu täis. Enamasti olid autod ilma surfikamadeta. Kuna sealsamas kõrval ranna ääres oli ka suurem ala autosuvilate jaoks, siis asutasime ennast sinna. Hetkel see ka tasuta. Rannale viivad teerajad igal pool hullusti auklikud ja viletsad. Hommikuti lastakse autode vahele lehmad sööma ja üldse selline tore metsik värk. Tuult parasjagu eriti ei olnud. Lõuna paiku tõstis veits ja oleks ehk 7.3ga mõne korra glissigi saanud, aga ega kedagi eriti vee peal polnud ja Alarit ka mitte, kes oleks pool tundi glissis olnud, et oleks vette pidanud minema. Uurisime siis vetsu ja poemajandust ja käisime mäe otsa jalutamas. Vetsud baaride juures klientidele või tasulised, 0.20eur. Põõsa all üks selline metsik koht ka kuhu lihtsalt lased. Poekestes oli ka enam vähem asjad olemas vist. Meie hakkasime muidugi kohe tuule tegemisega pihta. No see 1.20 eurine vein oli mu meelest meie kodustest odavatest markidest kõvasti üle. Pärast tuli muidugi välja, et külapood päris kirves ja Tarifa supermarketis odavam kraam lausa pool euri. Surfitingimustest veel, et siin on kaunis kõva shorebreak. Umbes nagu Ristnas militaarlahes. Aga laine vahe suur ja välja ikka saab ilmselt. Vesi on varbaga katsudes jahedavõitu, aga kalipsoga väga ok. Ilm väga soe. Rannas tuul jahutab, aga mäe otsa minnes oli ikka palav nagu meie kõige kuumemeal suveajal. Ilmselt mingi 25 plussi. Käsivarred olid õhtuks üksjagu punased. Õhtul nagu päike vinesse kadus jahtus kõik kiirelt maha. Kampsun tuli selga ajada. Aga öö telgis oli normaalne.

6.päev

Hommik külm ja vihmane. Joped seljas. Tuul puhus küll, umbes 6.2 jaoks, aga keegi peale ei läinud. Pigem hakkas rahvas lahkuma. Ise ka väga ei kippunud, sest kurss oleks olnud sitt. Onshore sellise shorebreakiga ei kutsu mitte üldse kohe. Paar lohet sõitsid kalda ees madala vee loigus. Kükitasime telgis ja tegime süüa. Kui vihm lõunast järgi andis ja soojaks läks, siis polnud ka tuulest väga palju järgi. Siin ongi öösel üsna niiske, aga kui päike välja tuleb, siis läheb kohemaid hullult soojaks. Temperatuuride vahe ka öösel ja päeval harjumatult suur.

7.reisupäev

Ootasime jälle lõunani vist. Pisut isegi magasime maha, kuna käisime jalutamas. Siin tõstabki kuskil kella kahest veits. Tuult ikka nappis. Alar vast oleks glissanud, minul sihuke piiripealne. Muidugi olid kõik kuradima asjad valesti. 7.3 Trixx ei töötand kohe üldse. Krrdi kits sihuke. Õnneks tulid esimesel triibul kohe mingid vanakooli asjad nagu duck jibe ja 360 välja ja meeleolu kõige hullem polnudki. Esimesed vulkaani katsed polnud ka kõige hullemad arvestades koledat sõidutunnet ja laua kleepumist vette. Soolases vees peaks ju kergemini glissi saama, aga ei saanud sellest sugugi aru. Väsimus tuli ülikiiresti ja kohe hakkasid asjad nässu minema ka. Päeva lõpuks oli suu kinni hoidmine selge, aga mis sest enam. Keel oli juba sisse soolatud. Õnneks oli kalda peal kohe õlle võtta. Nägu ja käed põlesid päris korralikult ära. Päikesekreemi oleks hädasti vaja. Iseenesest on koht Tõrvanina ja Võrtsu vahepealne. Vaiksema tuulega pole erilist tsoppi, aga päris sile ka pole. Shorebreak oli siiski päris kõva, kuigi väiksem kui eile. Lais läbi ei saanud. Proovisin ka veivi liigutust teha kaldale tagasi sõites, aga laine oli küll ilus aga väga kiire ja üsna kalda all. Sain oma seitsmesega seal nats mulistada. Õnneks kummalgi midagi katki ei läinud. Laisi 6.2 Expressioni pärast kartsin küll. See on muidugi lustitiimilik, et purjesid lahti rullides selgus, et Expression on talvel kotis seistes pisut puruks läinud. Õnneks oli niit ja nõel kaasas ja sain hädapärase paiga peale. Njah, Arrows kõigist oma hädadest hoolimata on ikka tegija.

8.reisupäev

Jälle sama, öösel tibutas ja pilvitas, lõunaks suvi käes. Vahepeal külastas meid politseimoodi patrull ja selgus, et seal, kus me telgime, on looduspark ja telkimine keelatud. No rullisime oma telgi siis kokku ja ei osanud kohe midagi targemat peale hakata. Teised kõik on bussidega ja magavad bussis. Käisime uurisime kämpade hindu, need umbes 20eur öö. Üsna nõme värk küll. Tuult ka krrt pole. Käisime tiksumas. Hea meel tuli sellest, et sain 7.3 trimmi. Asi selles, et puri on pikapeale lihtsalt välja veninud, pikendus jääb veits lühikeseks ja ei saa piisavalt daunhaulida. Pingutasin pool senti juurde ja asi hakkas kohe toimima. Glissi sain tunduvalt paremini. Aga noh, mis siin tiksumist ikka kiita. Parema meelega oleks kusagil Räpinas üle jääpanga tiksuma roninud. Siia sai ikka nagu sõitma tuldud. Niisama vette lolli mängima minna ei viitsi. Õhtul otsustasime proovida lageda taeva all magamist. Külm iseenesest polnud, aga jube niiske ja üksjagu vastik küll. Hommikul hakkas tibutama ka. Minul muidugi kodust kaasa võetud tõbi tundis ennast paremini ja mina jälle halvemini.

9.reisupäev

Lahtise taeva all magamisest oli tervis nässus. Hull köha tuli tagasi ja enesetunne vilets. Aga vaikselt hakkast tõstma. Jõin õlut ja otsustasin täna mitte vette minna. Seitsmesed, kuuesed või mis nad olid seal glissasid täiega. Ma pidasin päris pikalt vastu. No Lais käis 6.2 ga peal ja tuli mingi hetk maru õnnelikuna tagasi. Glissid, tsaibid ja asjad, noh. Ja kuna tõstis, siis hakkas ta 5.6 rigama. Ma siis ka otsustasin peale minna, kuna ei viitsind Laisi liiva täis poomi lahti kangutamisega ülejäänud päeva veeta. Ja oligi päris päris hea. 6.2 oli kergelt liiast, aga kiirust oli ja asjad hakkasid välja tulema. Ei jõudnudki eriti pikalt ennast väsitada, kui juba pidin kaldale väikse kama järgi minema. Laisile viisin ka rõõmusõnumi, et saab oma 60l pöördesse ajada. Ja edasi läks juba lahedaks. 5.6 ja Maui Project viimasepeal valik. Proovisin igasugust, enamjaolt vulkaani. Mõne sain tehtud ka. Pole hullu. Väikse lauaga kipun veits üle hüppama. Eriti hea meel on ühest normaalsest vasaku halsi katsest. Oli ka f asja lainet, aga täna sain nõrga tervise taha pugeda ja ausalt öelda oli niisama ka ülimõnus triibutada. Lais sai ka ilusti oma 60 litrasega hakkama ja üldse oli väga hea päev. Muu rahvas enamjaolt triibutas, nägin ühte või kahte vulkaanihüppajat ka. Õhtul läksime Algiherasesse tuulutama ja Laisi 60 litrase mereristseid tähistama. Ööseks keerasime lihtsalt mingist august teelt välja ja leidsime enam vähem koha, kus telk püsti panna. Tegelt see ööbimine on ikka tõsine probleem. Seekord läks jälle õnneks.

10. reisupäev.

Kartsin, et hommikul ärkan vähemasti bronhiidi või kopsupõletikuga, aga ju siis eilsest sai nii tugeva emotsionaalse laengu, et kõige hullem pole. Saab ilmselt tervist ravida, sest täna on vaikne. Kohe päris selline meie juuli ilm, kus õhk sugugi ei liigu. Otsisime 25 eurise hotellitoa ühele inimesele. Enamasti siin ikka kallimad vist. Me siis Laisiga jätkame traditsioonilist surfielu autos magades. Vend hotellis. Nüüd peaks siis magamistega ok olema.

11.reisupäev

Hommikul kõigutas tuul autot. Kohe päris tugevalt. Paar purje oli juba vee peal, aga me ei hakand kiirustama. Mõtlesime, et vaatame mis purjedega sõidetakse jne. Tegelt polnud seal midagi vaadata. Liiv lendas ja palmid olid lookas. Panime oma väiksed asjad üles ja peale. No minu 4.4 ja 87l oli väga suur ja peale esimest triipu ronisin kohe maha. Võtsin siis Laisi 3.7 ja 60l. No muidu tundus enam vähem välja kannatatav, aga asjad olid trimmist kaunis kaugel ja ronisin kaldale põhjalikumalt sättima. Laisile oleks tuul nagunii üle jõu käinud. No peale sättimist oli parem küll, aga väga pikalt ma nii suure süsinikusisaldusega asjadega sõita ei tahtnud. Kaldal otsustasin kalipso maha ajada ja oodata, kuni tuul vaibub, et saaks oma kamaga minna. Lais ka eriti pikalt ei üritanud, sest tõesti oli jube kõva ja see oleks lihtsalt asjade lõhkumine olnud. Päeva peale tuli aga rahvast juurde ja kõik triibutasid rõõmsasti. Üsna nadi oli passida. Lõpuks andis tuul ka pisut järgi ja läksime peale. Ausõna, nihukest pornot ei mäletagi. Võrtsu tsopp, olgu, aga tuul oli lihtsalt jube. Kord kangutas sõrmi poomilt lahti, siis järgmine hetk sai tiksuda. Kordi hullem, kui Saadjärv. Ja täna peaks olema just see põhiline Tarifa tuul, Levante. Pisut offshore. Uskumatu porno. Sõitsin nats aega hambad ristis, et päeva ikka kirja saada. Korra sain kalda all parajat tuult ja siledat vett ja tuli päris ilus vulkaan. Ega midagi muud selles supis osanudki proovida. Jajah, tahaks Räpinasse või tammele või krrt ükskõik kuhu. Ei saa aru, mis seda rahvast siia täna sõitma meelitas. On küll soe ja justkui puhub, aga.. ma hakkan nüüd parem õlut jooma..

12.reisupäev

Öö läbi puhus täiega. Hommikul eilsega äravahetamiseni sarnane pilt. Meri vahus ja tundus sama puhanguline. Huvitav on see, et alates Levante puhuma hakkamisest on ööd soojemad ja täitsa kuivad. Hommikul pole kastetki. Täna olid ka teised kuidagi laisemad vee peale minekuga. Kui me lõpuks asjad kokku saime, siis hakkas tasapisi kõvemaks minema. Sain veits aega oma 4.4 ja 97l Maui Projectiga triibutada ja siis trehvas vulkaani ajal trapetsiots silma. Ilgelt vastik ja pime oli. Soolane vesi tegi haiget ka ja kuna oligi juba liiga kõva laks, siis tulin kaldale. No kui nägemine tagasi tuli, siis oli juba nii hirmus pauk peal, et Lais loobus üritamast ja sain siis veel korra 60l ja 3.7ga tutvust teha. Kohati oli isegi seda palju. 60 litrase kohta oskan niipalju öelda, et saab vabalt sõita, kui kõva pauk on, aga kui natsagi järgi annab, siis kohe glissist ära ja põlvini sees. Viimasel triibul sai ikka üksjagu tiksutud. Nonii. Pärast võtsin jälle omad asjad ja sai ikka mitu tundi üsna normaalselt sõita. Täna oli tuul ühtlasem ja tsopp vähem nõme. Kujutan ette, et 5.5 se purje ilm võib siin Levantega päris ok olla. Eemal merel oli siiski enamasti tuult liiast ja seal tegin aint tsaibe. Kalda all olid tihti augud, aga kui trehvas kiirust ja siledamat platsi, siis sai vulkaani ja muid vanakooli kraami üritatud. Juss ei pea vast väga põdema, et tema number mul veel purje peal on. Ega siin teevad vähesed kontrolli all olevaid manöövreid. Enamasti tundub kombeks olevat täie pasaga tsaibi minna ja siis hullult kräshida. Mõni ikka viskab vulkaani ja forwardit ka muidugi. Korra ma juba mõtlesin krabi peale, aga sellise heitliku tuulega on maru vastik üritada. Jajah. Täna oli päris tore päev. Nüüd vist hakkab ilm jälle muutuma. Mere poolt läheneb mingi vine ja päike on pool päeva mingis udus ujunud. Ilmselt andis veel järgi ja lohed on üles lastud. Päeval polnud vist ühtegi.

13.reisupäev.

Eised kahtlused läksid tõeks. Öösel ajas pilve ja hommikul hakkas sadama. Pakkisime kolad kokku ja läksime linna Tarifat avastama. Kõikse aeg tibas, aga see eriti ei seganudki. Pigem oli jama sellega, et laupäev ja siinmail kombeks poed ja värgid lõunast juba kinni panna. Linn oli päris vahva. Mulle meenutas nats Pärnu kesklinna. Madalad majad ja pikk äritänav. Ja lohe ja surfipoode oli ikka maru palju küll. Sellised väiksed, aga mitme poe peale oli ikka valikut ka üksjagu. Ja igasuguseid meil tundmata surfibrände müüdi. Õigupoolest polnudki mul midagi eriti vaja, aga vaatasin uimesid ja konkse ja sellist pudipadi rohkem. Ja lõpuks jäi otsustamiseks pool tundi aega. Tänu Laisi otsustavusele olen nüüd täispauk eriekstreemse 22se veiviuime õnnelik omanik. Teadupärast eestis powerbox veiviuimede valikut polegi. No saab näha, kuidas see imerelv Ristna laineid lõikama hakkab. Pärast käisime veel kohalikus ainsas supermarketis. Hinnad pisut odavamad küll, kui rannaäärses külapoes, aga valik ikkagi kuidagi harjumatu ja pisut kallim kui Eestis. Ja nagu kombeks on, et igas sadamalinnas ikka mõni eestlane trehvab, nii ka siin. Sai seal supermarketis siis kahe supilinnlasega juttu tehtud. Ja oli ikka tore kokkusattumus küll.

Nojah, kahjuks rohkem ei jõudnud linnaga tutvuda. Poed olid juba kinni. Lais ostis veel mõned postkaardid. Mulle meeldisid hullult härjavõitlusstseenidega kaardid, aga olin just selle uime ostmise peale ettearvamata palju kulutanud ja lihtsalt ei raatsind osta. Aga väga vägevad kaadrid olid igatahes seal kaartidel. Jajah. Ja kui me lõpuks mere äärde tagasi jõudsime, siis oli taevas selge ja päike lõõskas jälle. Aga tuult pole. Päikesevõtt. Nahk hakkab juba tasapisi harjuma ja ei pea ennast kõikse aeg varjama. Algul oli küll sellega päris hull.

14.reisupäev.

Tuult vist ei tule. Tervis on vilets, köhin nagu vana volksvaagen. Tagasi koju ja nüüd siis mööda Vahemere äärt. Mägiteed kohati päris ägedad, aga St. Sebastiani vastu ikka ei saa. Ilusaid linnu ja vaateid oli muidugi hulga. Kiirteid ehitatakse igal pool ja need mis on, on tihtilugu maksulised. Kokku läks tagasiteel Hispaanias kiirteemakse 60 euri eest. Sildimajandus siit kaudu tulles ok. Tasuta teedele keeramised olid ka selgelt kirjas kõik. Ööbimiskohti vähevõitu, peldikuid grüünedes pole üldse. Kuna startisime lõuna paiku, siis Prantsuseni välja ei jõudnudki.

15.reisupäev

Prantsuse teed tuntud headuses. Lyon oli vastik nagu karta oligi. Läksime Montbelliard ja Mulhouse suunalt Saksa peale, et kiirteedemaksudest kõrvale hiilida. Kokku kulus sellel suunal Prantsuse teemaksudeks 58,4 euri. Saksas tegime selle vea, et lääksime Freiburgist Heidelbergi ja Nürnbergi, Dresdeni suunale. Heidelbergis veel ekslesime ka. Kui nii alt minna, siis kindlasti läbi Stuttgarti. Aga parem oleks olnud kohe Francfurti ja Leipzig Berliini peale keerata. Oleks Poolas vähem jama olnud. Poolas altpoolt mines teed päris jubedad, või me lihtsalt ei leidnud õigeid üles. Nojah sõitsime päris pikalt ja magasime veel saksas.

16. reisupäev

Poola on õudne. Kole. Vastik. Varssavis eksisime taaskord ära. No tee läks mingi hetk kaheks ja osa läks maa alla ja osa keeras ja me muidugi sõitsime vale haru peale ja siis tuli linnas paras tiir. Sildimajandus allpool igasugust arvestust. Linnast välja saades trehvasime ühe eesti reka taha ja see tegi asja palju lihtsamaks. Läbi linnakeste oli ka hea 80- ga reka varjus lasta. Sõitsime läbi Bialystoki Kaunase poole. Osa teest oli isegi väga hea. Tulles olime tulnud otse Augustowist Warssavi. Mingi hetk rekamees tegi hulle möödasõite ja lihtsalt rebis pimedatel kurvilistel teedel lahti. Proovisin küll järgi põletada, aga korra oleks möödasõidul peaaegu kabelimatsu pannud. Ja jätsin üritamise katki. Rekavennad on hullud. Eriti Eesti omad. Kui algul hellitasime lootust, et sõidame ühe jutiga koju, siis Poolas läks megalt aega ja piirile jõudsime mingi 10 ajal õhtul. Tõmbasin väikse kohvilaksu sisse ja lasin aga edasi. Und ei olnud, teed olid mõnusalt tühjad. Nii ta läkski ja hommikul 8 ajal juba Tartus. No kahekesi sõites on neli päeva ok Tarifale sõiduks. Kes kiirteedel kihutab, saab ehk kolmega hakkama. Me kütusekulu silmas pidades eriti üle 100 km/h ei sõitnud. Minu jaoks on kiiremini sõitmine väsitav kah. Poola on muidugi ettearvatavalt hull ja aeganõudev. Mõlemat teed pidi tuli enam-vähem 4500 km üks ots. Pappi läks teemaksude ja kütuse peale ligi 10000.- Ülaltpoolt minnes vähem mägesid ja kütusele veits vähem. Kokku kütus 320 euri pluss täispaak Tartust ja kaks kaardiga tankimist Kaunases. Diisel ei võta ka muidugi hirmus palju. Kohapeal elamisele läks ka üksjagu. Vast mingi 13000-14000 eeku kogu reis kogu kupatus kolme peale kokku.

Kokkuvõte.

Niisiis. Surfireisina oli meil ajastus parim vist. Siin lumi, seal täislaks suvi. Surfitingimuste poolest tõsi küll ikka kalipsoga sõit. Vesi võrreldes õhuga jahe. Puhus ka tegelt, kuivõrd me ikka sõita saime ja koha peal üsna vähe olime. Tasub minna sellise bussiga, kus saab magada ja vähemalt kuuks ajaks. Õudsoolase veega harjub mõne päevaga enam-vähem. Alkoholism on Eestiski üsna harjumuslik. Päikesega läheb kauem, aga oleneb inimesest. Päiksekreem siit talvest minnes kindlalt kaasa. Meil muidugi ei olnud.. Autoreis on tõsiselt väsitav ja ei tahaks eriti korrata. Kamalaenutused koha peal umbes 30 eur päevas, kui võtta mitmeks nädalaks, nii et ikka kirves. Toiduvärk pole üle mõistuse kallis, aga ega seal midagi väga süüa ka pole. Õige toit on ikka EestisJ Tark oleks suurema kamba peale miski odavam hotellkoht võtta, kus siis pesta-kusta-kammida saab ja ka ise süüa keeta. Oleneb muidugi inimesest ja vajadustest. Surfikohta ei näind ma seal küll eriti paradiisina. No oli küll, aga meil on ju ka. Pigem minna suvel juulis Pärnusse ja augustis-septembris Hiiumaale. Märtsis-aprillis on ju muidugi samuti lahe surfata, aga no pappi läheb selle lõbu peale ka üksjagu. Päevikutesse jäi nii mõnigi detail panemata. Näiteks see, et seal Tarifal on ikka rohkem randu ka ja ühes me nägime päris proffe lainelaudureid sõitmas. Nii et lainet on seal ka teatud tingimustega. Niisama reisu mõttes oli toredaid kohti ja vaatamist üksjagu. Eriti see Saint Sebastiani kant ja Hispaania üldse. Tarifa “surfilinn” oli omaette omapärane elamus. Jajah. Sai käidud, sai joodud. Järgmise korrani.

2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad

2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad