esileht  »  Lais  »  LAULUD

Enamik laulusõnu on õigesti kirjutatud, aga osasid olen ma omavoliliselt natuke surfilikumaks kohendanud.
Ja veel, et kui autorit märgitud pole, siis ma lihtsalt ei tea seda. Omaloomingut siin ei ole.

Laulusõnad ja lihtsalt mere-luuletused:

AEG-AJALT MERI aeg-ajalt käib aeg-ajalt üle ranna,
aeg-ajalt kaua siin laotub ja katab kõik.
Ära meenuta - keda? gi!
Ära meenuta - mida? gi!
Sootuks eriline siis harjub elustik siia:
imeilusad, imeväikesed lilled mingid,
ilusad väikesed õied mingid toekate vartega -
radastrid,
suure une, unustuse sõbrad ja soosikud.

***

Logeledes, elades
mööduvad päevad, kuni selgub,
et tuleb võlgu maksta. Vähemalt osa
võlgadest tuleks vahepeal maksta. Ära. Siis võib jälle mõnda
aega vahtida tähti (neid tundmata),
unenägusid,
mitmesugust kuud,
kuulata mere, mere, mere mühisemist
liikumatut
oma suurtes raamides.

***

Meri! Kui meie
vait jääme, raadio kinni keerame
ja enam ajalehti ei krabista, nõudega ei kolista -
meri!
Sulgeme uksed, läheme magama, uinumegi -
läbi seinte otsekui veidi kaugemal, aga siiski -
meri! Magame, ärkame, töötame, sekeldame,
ei pane tähelegi, aga
tema ikka,
ikka,
ikka,
asja ees, teist taga.

***

SIRUTAB SELGA

Laintest kõik tähed nopitud,
tuulatud, veskile viidud, -
oli ükski neist küps?
Merel sirutab selga
väsinud vesipüks.

Üles, üles end keerab ta,
pilvile paneb lauba,
lauldes õõtsutab end.
Laulul ei sõnu, ei viisi -
lihtsalt pritsmete lend.

Vähehaaval ta kangestub,
selgroog kandjamaks tahkub.
Jala all taltsas torm -
nii ta seisab kui tugipuu,
tuletu tuletorn.

Paul-Eerik Rummo

NÄKILAUL

Maa peal on paljugi võluvat põlu all.
Maapealne ilu on kuivetu, tuim.
Oled sa märganud veepeegli võlu all,
kuidas siin sädeleb soomus ja uim?

Aimad sa midagi vee põhja imedest?
Tead sa, et hetk on siin sama, mis kuu?
Maapealsed hoolivad rahast ja nimedest,
vees aga tähtis on hoopiski muu.

Vees pole kaalu ei võimul, ei võlgadel.
Vees pole tähtis, mis taga, mis ees.
Tunned, kuis tärkavad tiivad su õlgadel.
Jahedalt, mahedalt voolavas vees.

Taipad, et maapealne õrnus on vähene.
Aimad, mis veetlus on voolaval veel.
Lähene veele, veel. Lähene, lähene..
Maailmast veeilma veidi on veel...

Olav Ehala tegi viisi,
Heidy Tamme laulab seda,
aga ma ei tea, kes sõnad kirjutas.

MEREMEESTE LAUL

meie laevas ei ole kaabakaid
vaid mõned friigid ja paar tülikat tüüpi
kuid keegi ei pahanda
saab läbi ja muidu olekski igav

meie laeva ei ohusta karid
keegi alati ikka on üleval
vaja vaadata kõiki neid märke
oodata tuult ja lüüa läikima vask

sest ükskord ikka kuhugi kulub auk
või midagi murdub
või laine on liiga suur meie jaoks
ei olegi vahet
sest ükskord ikka me läheme põhja
ja kõik koos sest reetureid ei ole ei tule
ja pole kunagi olnud

meie vaevad ei olegi pühad
meie pühad on õieti igapäevane ravim
kuid keegi ei pabista
saab läbi ja muidu olekski igav

sest ükskord ikka kuhugi kulub auk
või midagi murdub
või laine on liiga suur meie jaoks
ei olegi vahet
sest ükskord ikka me läheme põhja
ja kõik koos sest reetureid ei ole ei tule
ja pole kunagi olnud

meie rannas ei ole kadakaid
kajakaid majakaid tüdrukuid kõrtse
kui keegi ei pabista
oodata tuult ja lüüa läikima vask

Genialistid

MERI

Meri, sul on tuhat tuju
Tuhat laulu on sul suus
Igal hetkel muudad kuju
Igal hetkel oled uus.

Täna naeratad ja särad,
Homme kurjalt lainetad.
Meelitad ja tõukad ära.
Muutlik, justkui naine sa.

Meri, mu tuhandenäoline sõber,
Meri, mu vaenlane karm.
Meri, mu tuhandenäoline meri.
Sa oled mu arm...

Sinu tujusid ei suuda,
Iial ette aimata.
Täna elu põrguks muudad,
Homme hellalt armastad.

Avad oma sinisilmad,
Annad saaki hõbedast.
Homme jälle kurjad ilmad.
Vaenlane ja sõber sa.

Meri, mu tuhandenäoline sõber,
Meri, mu vaenlane karm.
Meri, mu tuhandenäoline meri.
Sa oled mu arm...

Jaak Joala

MERETUUL

Tuul, meretuul,
Ja lained lained kividel.
Kaks sadamakaid. 
Vesi neid hoiab koos.
Meri neid hoiab koos.
Neid koos.

Kaks üksikut puud.
Kaks kõrget mändi luidetel.
Nende vari on koos.
Kui on kuu ja tuul.
Kui on kuu ja tuul.
Ja tuul.

Öö ja meretuul.
Ja lained lained kividel.
Kaks üksikut suud.
Tuul neid hoiab koos.
Tuul neid hoiab koos.
Neid koos.

Kaks üksikut suud.
Kaks muuli kõrvuti lainetes.
Tuul hoiab neid koos.
Lahus ka sama tuul.
Lahus ka sama tuul.
Kaht suud.
Kaht suud.
Kaht suud.

Riho Sibul

KUI EI LEIDUKS MERD

Kui ei leiduks merd ja laineid,
ning ei tormaks vastu tuult,
kaldakirg ja kibe sool,
ammu puuduksid mu suult.
Kui ei leidusks merd ja laineid,
vett ei lõikaks ükski laud.
Võtta siis ka õiget meest,
oleks päris raske taud.
Vaatan merd ja täitsa kainelt
nagu purju mind ta teeb.
Kui ei leiduks merd ja laineid,
poleks mul ka meremeest

ULTRATOLERANTS

Ma olen nõus kõigega, mis on jõus
ja olen ka nõus kõigega, mis ei kehti.
Ole nii või naa, ma olen sinuga,
ja mul on üsna pohhui, mida sellest arvad sa.

Tee, mis sa teed või ole, kes sa oled,
mitte midagi ei pane ma imeks.
Kunagi su vastu mitte midagi mul pole,
ja ma panin sellele asjale nimeks
ultratolerants.

Igalühel on oma koht siin maailmas,
ka sinul ja sellel, keda sa vihkad.
Mina sind ei vihka ja ei jumalda.
Ole see, kes sa oled, ainult ära kaaguta.

Tee, mis sa teed või mine, kus sa lähed,
lahti on kõik teed ja lahti on uksed.
Pea kohal säravad Päike, Kuu ja tähed,
leebe tuule käes lendlevad juuksed.
Ultratolerants.

Moraalne dementsus on ikka konstantne
ja intolerantsus on perseverantne.
Ole parem minuga ekvivalentne,
ole elegantselt hea ja tolerantne.
Ma sallin teid, te väikesed värdjad,
ma armastan teid, ma olen kaasaegne Jeesus.
Kunagi, siis, kui te kasvate suureks,
kohtume teiega siis Vääna-Jõesuus.
Kui vaid soovite.

JMKE

SÜDA SEE IHALDAB LAINEID

Süda see ihaldab laineid,
rind ihkab tormi ja merd,
mõtted siis taltsad ja kained,
mängimas ei tunne verd.
Kui aga vaibunud maru,
rinnus torm paisub, ahoi,!
Tumeneb mõistus ja aru,
veri veab randa, ahoi!