lőuna surfarid
avaleht varustus opetused lohesurf jääsurf

esileht  »  

Varustus



Muuda oma elu! Tule surfama.

Kallis? Vale jutt. Kui sa teaksid, mida sa tühipalja rahanutsu eest vastu saad... Mine tuulise ilmaga vee äärde ja vaata silma sellele mehele, kes päikeseloojangul end surmväsinult kaldale lohistab... Olgu. Aitab romantikast. Kui lappad surfipoe hinnakirja lahti, siis võib jalust nõrgaks võtta küll. Igal juhul, ära seda viga tee, et surfist hinna pärast loobud. Kõik, mis raha eest saadud, on odavalt saadud.

Uut ja kasutatud varustust saab osta surfipoodidest. Tartus Extreme Sport ja Surfhouse. Varustuse kohta võib julgelt küsida Ainilt: tartu@extreme.ee ja Tommilt: tartu@surfhouse.ee

Soodsaid kasutatud varustuse pakkumisi leiad LE surfilehe, Hawaii ja Saaremaa surfiklubide ĂĽhisest surfiturust.
Igal kevadel mai alguses korraldatakse Pirital suur surfiturg ja seda tasub kindlasti kĂĽlastada.

Laudade, purjede, uimede ja lisavarustuse tootjate lingikogu leiad siit.
.



Millist varustust osta alustuseks?

Algatuseks sobib hästi ükskõik missugune sverdiga (laua keskelt välja käiva n.ö. kiiluga) laud. Peaasi, et vee peal püsib. Sverdiga lauad on kõik suurema mahuga (alates150l), stabiilsed, tugevad ja kannavad igasugust sõitjat. Kui oled oma füüsilistest võimetest heal arvamusel, võid alustada ka suurema mahuga sverdita funlauaga. Uuemad õppelauamudelid on mõnikord ka ilma sverdita, ühe või mitme uimega. Kuna tõsisema huvi tekkimisel kasvab õppelauast kiiresti välja, siis oleks soovitav seda laenutada või teha läbi mõni koolitus. Mida kaasaegsem ja kergem õppelaud, seda kiirem on sõiduoskuste areng. Vanadel vett täis imbunud rontidel on glisseerimine tõsine füüsiline pingutus! Ja kuigi näib, et esimeseks lauaks võiks mahu ja hinna poolest sobida ka kasutatud võistluslaud (sepik), ei ole see nii. Võistluslaudadel on jala-aasad algajale sobimatus kohas ja nad on liiga õrnad. Pööramine on samuti disaini tõttu raskem, kui freeride laudadel. Kindlasti ei sobi õppimiseks väikese mahuga wave laud!
Purjeks võiks olla võimalikult kerge ja päris alguses väike puri, siis ei tule nii palju pühenduda purje veest sikutamisele. Kui omandatud oskused lubavad sõita soovitud suundades ilma suuremate seiklusteta juba tuulega 7 - 10m/s, pole õppimiseks mõeldud varustusega mõtet jätkata, hakkab pärssima arengut. On saabunud viimane aeg mõelda väiksema ja kergema laua järele. Lennata on ju vaja!



Millist purje osta?

Purjega on lugu keerulisem. Kõik nad on värvilised ja valida on raske. Ka kallim hind ei tähenda, et kallis puri just sinu jaoks parem on. Purjed jagunevad:
*Võistluspurjed (race), milledel on keskmiselt 8 latti ja vähemalt 4 kämbrit (liistu otsa kinnituv rullik, mis toetub mastile). Kämbrid ja liistud hoiavad purje õiges kujus. Sellist purje on raskem üles panna ja igat moodi veest välja sikutada. Samas on ta kiirem, puhangute ajal stabiilsem ja vastutuuleotsi võtab teravamalt. Kiirus ja vastutuule teravus sõltuvad samas suuresti sõiduoskusest ja lauast. Võistluspurje tuntavaim erinevus teistest on just stabiilsuses. Kõik need asjaolud on seotud püsivama kujuga. Mõõdud kuni 7.5m2 loetakse slaalompurjedeks, kuna sellise tuulega peetakse võistlusi slaalomidistantsil. Mõõdud 8m2 ja suuremad on kursisõidupurjed. Racepurje peale tasub mõelda, kui jibemine on juba enam-vähem käpas ja kindlasti mitte varem!
*Lihtsalt triibutamise purjed (freeride) on enamasti 6 latiga, ilma kämbriteta või mõne üksiku kämbriga. Nende ülespanek on lausa lust. Veestart ja üles sikutamine lähevad libedalt. Kämbriteta puri pole enam nii stabiilse kujuga ja tuule kustudes kaob veojõud kiiremini. Puhangute ajal on käes mõnevõrra ebastabiilsem ja sellevõrra kaotab ka kiiruses. Tuulediapasoon on väiksem, st. racepuri kannatab sõita ka tugevamate puhangutega, freeride puri mitte. Põhiline eelis freeride purjel on käsitsemise lihtsus. Kämbriteta freeride puri on esimeseks purjeks parim.
*Trikipurjed (freestyle) on eelmistest veelgi lihtsama ehitusega. Kämbreid pole, latte enamasti 5. Latid on pehmed, nagu wave purjedel. Trikipurjed on disainitud võimalikult lihtsaks käsitlemiseks ja andestavad sõitja vigu. Ka kaalult on nad kergemad. Sobivad hästi ka triibutamiseks.
*Universaalpurjed (freemove) on mitmekülgsete omadustega ja sobivad nii lihtsalt triibutamisks, freestyleks kui ka kõvema tuulega kimamiseks.
*Lainetes mässamiseks mõeldud purjed (wave) on tugevama ehitusega. Kile on paksem või armeeritud. Lisatud on igasugu tugevdusi. Mõõtudelt on ka väiksemad. Tehakse vahet n.ö. eurowave ja hardcore purjedel. Eesti oludesse sobivad rohkem esimesed, milledel parem vedu. Samas on hardcore purjed tugevamad ja kannatavad paremini murdlaine pesukat.

Pikapeale koguneb surfiharrastajal kindlasti terve hunnik varustust. Olenevalt tuule tugevusest on vaja omada eri mõõduga purjesid. Kui tuul on tugevam, siis ei jõua suurt purje käes hoida ja sõita ei saa. Kui tuul on nõrgem, siis ei lähe laud glissi ja vee peal seismine pole ka kuigi lõbus, kui teised samal ajal täiega kihutavad.
Esimeseks purjeks sobib triibutamise (freeride) või trikipuri (freestyle). Parima mõõdu olenevalt oma kehakaalust leiad tabelist. Kui sa alustad merel või tunned ennast keskmisest vähem sportlikuna vali pool ruutmeetrit väiksem puri. Esimese purje valikul peab arvestama, et õppida (veestart, jibed, jne.) on kergem väiksema purjega, samas peab purjes olema piisavalt jõudu, et olla toeks ja vedada laud glisseerima.

<60kg

65kg

70kg

75kg

>80kg

5.5m2

6.0m2

6.5m2

7.0m2

Max 7.5m2


Sõiduoskuse lisandudes tekib kindlasti vajadus väiksema või suurema purje järgi. Missugune mõõt sobiks? Ei ole päris õige soetada purjed lihtsalt 1m2 vahega ja korras. Oluline on siin purjepinna protsendiline erinevus. Kuna purjed on kallid, siis optimaalne oleks 22-25% vahega purjed. Võttes vaheks 25%, saame olemasolevast mõõdust suurema purje lihtsalt korrutades 1.25-ga ja väiksema mõõdu jagades 1.25-ga. Näiteks, kui meil on olemas puri 6.5 m2 ja tahame suuremat, siis 6.5x1.25=8.1 ja väiksemat, siis 6.5/1.25=5.2
Nagu näha: 8.1-6,5=1,6 ja 6.5-5.2=1.3 ei ole sobivate purjede vahed ruutmeetrites samad. Väiksemaid purjesid tuleb soetada alati väiksema vahega.

Jutule lisaks ka graafik, mis aitab valida õige mõõduga purje olenevalt sõitja kaalust ja tuule tugevusest (Pärit ajakirjast SURF). Siit on ka näha, et väiksemaid purjesid peab 1m vahedega soetama ja suurtel võib vahe suurem olla.


 

Kindlasti peaks lisama, et purjevalik on individuaalne ja eeltoodud matemaatika aitab ainult suurematest vigadest hoiduda. Näiteks paljukämbrilised racepurjed on niipalju stabiilsemad, et kahe purje vahe võib olla vabalt kuni 35%. Palju oleneb ka sõiduoskusest ja kohalikest tingimustest. Siledal veel on lihtsam ülepurjestust taluda. Ainult ühe taglase omamine või liiga suure vahe valimine lõpeb enamasti suurema purje kiire purunemisega..

Tugeva tuule jaoks mõeldud väikeseks purjeks võib kaaluda wave purje soetamist, mis võib olla natuke raskem kui freeride, see eest on tugevam ja läheb asja eest, kui hiljem tekib lainetes sõidu kiindumus. Siledal veel ei ole tugevuse vahe ehk nii oluline kui merel ja freeride purjed peavad suhteliselt hästi vastu.

Kahe silma vahele ei maksa jätta laua spetsifikatsioone ja purje-laua kokkusobivust. Ei ole mõtet panna freestyle lauale racepurje. Racepurje võib kasutada freeride laual ja eelkõige triibutamiseks. Paljukämbriliste racepurjede ja üldse kämbritega purjede eelis tavaliste ees avaldub enam suuremate mõõtude, s. o. >7.5 puhul, kuivõrd suurte purjedega trikke ei tehta ja veestardi asemel on lihtsam puri lihtsalt välja sikutada.
Suurimast lauale lubatud purjest rohkem kui pisut suurema kasutamine ei aita. Glissi ikka ei saa. Kõva tuulega võib spetsifikatsioonist väiksemat mõõtu purje lauale alati panna. Probleemid, mis võivad tekkida laua kontrollimisel, tulenevad laua ilmale sobimatusest mitte purjest. Vahel saab asja parandada väiksema uime kasutamisega.

Ökonoomiast mitme taglase soetamisel. Esimese ostuga tasub teha õige masti ja poomi valik. Siis ei pea kohe järgmise purjega ka uut masti/poomi ostma. Mastipikkus 460 sobib enamikele 6.5-7.5 purjedele ja võiks olla esimene mast. Poom pikkusega 165-220 sobib enamikele 5.0-7.5 purjedele ja võiks olla esimeseks poomiks. Kui otsida ja valida esimese purje mõõt piiripealne, siis saab sama poomi ja masti ka teisena ostetaval purjel kasutada. Purje spetsifikatsioonis antud mastijäikus peab siiski olema ligilähedane, vastasel juhul puri ei tööta õigesti. Lühemad mastid, 400 ja 430 on osaliselt asendatavad, sest jäikuse vahe on väiksem kui näiteks 460 ja 490 mastidel. Variotopi kasutamine ei ole hea, kuna raskendab üldiselt purje trimmimist. Ülipikad mastipikendused suurtel purjedel samuti, sest tekib masti purunemise oht. Mastid on enamasti kauakestvad ja nende pealt kokku hoida ei soovitata. Siiski on välja kujunenud arusaam, et 430 ja lühemad mastid on kasulik muretseda 30% süsinikusisaldusega. Pikemad mastid siis suurema protsendiga. 75%-100% süsinikusisaldusega mastid on mõeldud võistlusspordiks, on kallid ja liialt õrnad. Neid lihtsalt triibutamiseks endale soetada ei tasu.



Millist lauda osta?

Enne fun laua soetamist peaksid suure õppelauaga olema omandatud mõned põhilised oskused: Enam-vähem pead aru saama kustpoolt tuul puhub ning omama elementaarseid purjekäsitlusega seotud reflekse. Glisseerimine ei tohiks tekitada hirmu ja trapets ei tohiks päris võõras asi olla. Kaldalt stardi oskus tuleb ka kohe kasuks. Ei ole aga midagi katki, kui oskusi veidi napib. Purjelaudumist päris nullist fun lauaga õppima ei maksa hakata, kuigi osavamad on sellegagi hakkama saanud. Fun laua ostmisega annad käpa kuradile. Oled teinud lõpliku valiku oma elus ja omadega korralikult sees. Sinu parim valik on freeride laud mahuga 110-150l.
Ära karda hirmväikest mahtu. Algul läheb ukerdamiseks küll, aga paaripäevase sulistamise peale saad kaldalt stardi kätte ja laua käima. Veestart tuleb ise olude sunnil, kuigi need lauad kannatavad ka ülestõmbamise otsast purje väljatirimist. Laua spetsifikatsioonis on ka purje mõõdud, mida kannatab sellele lauale panna. Kui oled kindel, et piirdud ainult ühe laua ostmisega, siis vaata, et saaksid nii vaikse tuule, kui ka vähe karmima ilmaga vee peale minna. Purjemõõdud 5.5-7.5 on minu arvates kindlasti kõige keskmisemalt vajalikud.
Sama oluline, kui laua maht/kuju on ka laua kaal. Surfarid arvutavad vahekorda nii: 1 kg laua kaalus = 10 kg sõitja kaalus. See tähendab, et kui sa ostad 1kg kergema laua, siis saad selle glisseerima samal ajal, kui sinust 10 kg kergem mees oma "raske" lauaga. Kerged lauad on aga enamasti hoopis õrnemad. Võistluslaual on naljaasi poomiga nina küljest ära kukkuda. Valik on sinu.
Olenevalt kohalikest tingimustest võib otsustav tähtsus olla hoopis laua kujul. Kuju poolest saab eristada klassikalist slaalomlauda ja sepikut, lisaks eriotstarbelised trikilauad (freestyle) ja lainetes lõhkumise (wave) lauad. Sepik on viimase paari aasta disainiime: slaalomlaud on venitatud laiaks ja lühikeseks. Glissipind on suurem ja sellevõrra glissib see vaiksema tuulega. Üldjuhul on võistlus (race, formula) disainiga lauad õrnad, kerged, kiired ja nendega on oluliselt raskem manööverdada. See tuleb nii laua, kui uime kujust. Sirged pikad uimed lähevad teravamalt vastu tuult. Kõverad keeravad paremini. Freeride disainiga lauad lubavad surfajal pisut eksida nii, et kohe vette ei maandu ja on üldse kergemini sõidetavad. Triki- ja wavelauad on disainitud hüpeteks ja muidu manöövriteks. Lõppkiirusele pole rõhutud. Mõnikord lausa disainitakse laud aeglasemaks. Reaalsuses on palju igasuguseid üleminekuvariante. Kombineeritakse erinevaid disainielemente kokku ja saadakse teatud sõiduomadustega lauad. Igale tuulele, igale lainele, igale sõitjale ja surfilõbule on oma ideaalne laud. Rusikareegel on, et mida väiksem laud ja kõvem tuul, seda lõbusam.

Õppimine on aktiivne varustuse lõhkumine. Vale valik on lõhkumise hirmus raske ja lollkindlalt kõva laua ja purje muretsemine. Võistlusvarustus pole ka kindlasti õige! Kindel on see, et parema varustusega on lihtsam õppida ja edusammud tulevad kiiremad. Laua auke saab alati epoga kinni plötserdada ja purje auke kinni teipida. Sõiduomadused muutuvad sellest nii vähe, et ei saa arugi. Uut ja kasutatud varustust ning head nõu tasub alati küsida surfipoodidest ja foorumitest. Nii, et raha puuga selga ja poodi!

Mida teha, et raha mõtetult ei kuluks? Ära mine liiga suure purjega veele. Ei ole mõtet sõitu õppida oma 7,0 purjega, kui teised samal ajal 5,0 paljuks peavad. Isegi, kui sul õnnestub katapultidest terve laua ja purjega välja tulla, plagistavad ülemäära tühjaks tõmmatud suured kerged purjed ennast pikapeale katki või ei pea venitusele vastu. Kontrolli alati, et mast oleks korralikult laua küljes. Sõidu ajal juhuslikult lahti tulev puri võib kergesti uime otsa lennata või lihtsalt kaotsi minna. Kaldal pane laud uim allapoole seisma. Siis ei juhtu sama õnnetust, kui tuulepuhang teise venna purje maast lahti rebib ja laua otsa lajatab. Ära lase masti otsapidi põhja kinni. Ära sõida liiga madalas vees, nii et uim kive puutub. Iga selline puudutus võib lisaks uime otsale rikkuda ka pronksist kinnitusmutrit, mis hiljem kerge tõuke peale vindi maha väänab ja uime laua küljest kaotsi laseb. Jälgi kalavõrke. Kui näed neid viimasel sekundil, siis püüa vähemalt tuul purjest välja lasta ja ise vette hüpata, et inerts väiksem oleks. Ära sõida teisel surfajal vahetult sabas, sest, kui ta kukub ei jõua sa suurel kiirusel tõenäoliselt kõrvale põigata. Jälgi abitult vees hulpijaid ja möödu ohutul kaugusel. Kasuta poomi otsa kaitset. See leevendab laua ja poomi kokkupõrget. Kui oled väsinud, tee väike paus. Kui oled väga väsinud, siis roni kaldale ja naudi vaatemängu. Mere tingimustes on väga maiad varustuselõhkujad kivid ja murdlaine. Ole ettevaatlik tugeva tuulega varustuse pakkimisel. Tuul võib laua auto katuselt minema pühkida. Liivasele rannale ei maksa ülestaageldatud purje pikaks vedelema jätta. Liiv tuiskab mastikotti ja poomi otsa vahele. Pärast tuleb see tingimata ära puhastada, muidu kuluvad mast, kämbrid ja purje materjal silmnähtavalt ja pöördumatult. Katapulte on küll kalda lähedal kihvt teha, aga siis on oht kalipso kivises põhjas auklikuks kukkuda. Trapetsi,vesti ja muu lisavarustuse selga sättimisel tuleb vaadata, et miski pikapeale kalipsot katki ei hõõruks. Ega need asjad pole ikka 100% lollikindlalt tehtud ja mõnikord on vaja kohendada. Samuti on mõnikord kasulik uutel sussidel või kalipsol ära harutada mõtetud takjakinnitused. Probleem on selles, et takjakinnitus on jäik ja seda ei tohi venivatesse kohtadesse, nt. lukuta sussi sääred, õmmelda. Ometi seda tehakse ja tulemuseks on, et venitamise ajal tõmbavad õmblusniidid neopreeni puruks. Poomi otsa kinnitamisel ära üle pinguta. Piisav on, kui mast kinnitatud poomi küljes käega väänates ei liigu.


Tagasi lehe algusesse saab siit.