Jääsurf (toimetab Martti)
Jääsurf on LAHE! Et kummutada väärarvamusi ja müüte panin ma kirja jääsurfi head ja vead.
Jääsurf on SOE. Kui ei taha talvel vette ronida ja samas ei suuda poolt aastat ilma surfita elada, siis ei jää muud üle. Tuleb kelk muretseda.
Jääsurf EI OLE KALLIS. Kelgu võib ise ehitada. Ka ostes on ta hulga odavam kui suvine surfivarustus. Jutt, et jää peal puri katki läheb ei ole õige. Ainuke, mis tegelikult kannatada saab on poomi gripp. Selle vastu aitavad mitmesugused kaitsmed.
Jääsurf on LIHTNE ja sobib hästi päris algajatele. Algul tahab kelk 15 minutit harjumist. Kõiki manöövreid ja trikke saab teha väga nõrga tuule ja väikeste purjedega. Olen näinud, kuidas esimest korda purje käes hoidev inimene teeb poole tunni jooksul ära jibe! Selles on ka oma oht. Kui talv otsa jääsurfida, siis on kevadel vette minnes lootused suured. Peab tunnistama, et ega ikka kõik imevigurid, mis jää peal tehtud, vee peal kohemaid välja ei tule. Algajatele on jää ikkagi super, sest puudub vajadus purje veest välja sikutamiseks (kui just läbi jää ei sõida). Puri ja tuule suund saavad tuttavaks ilma kama kallast mööda tagasi tassimata, sest "kõrguse võtmine" on jääl kerge. Nagu pärissurfilgi oleneb kõik tingimustest ja varustusest. Kui tuul on kõva või jää eriti sile ja libe, siis läheb raskeks. Jää peal puudub vajadus suuremate kui 6 ruuduste purjede järele.
Jääsurfida saab PALJU. Meie soojade talvede tõttu on lund maas ehk kuu aega. Head jääd on kogu ülejäänud aeg. Jääsurfida saab peaaegu olematu tuulega ja tuule puudumise probleemi pole. Tartus saab Anne Kanalil kelgutada kasvõi tunnikese lõunavaheaega näpsates.
Jääsurf EI OLE VALUS, kui kasutada kiivrit, küünarnuki ja põlvekaitsmeid. Kellel on soodumus maanduda tagumiku peale (näiteks Juss47), võib vabalt panna padja püksi. Kukkumisi tuleb vahel ikka ette.
*Pildid uisukelgu ja suusakelgu tehnilisest lahendusest. Galerii.
*Üks jääkelgu ehituse alane link.
*Kelgujoonised ühelt saksa jääsurfi prolt.
*Tallinna mees Raino teeb ja müüb jääsurfi kelke. Kelgud on testitud ja heaks kiidetud eesti parimate freestylerite poolt. Rainot saab tabada telefonil: 05039036.
Minu nõuanded:
1.Kui on võimalus, siis osta vabastiili kelk Rainolt, sest need on tõesti head kelgud. Nende juhtimine sarnaneb suuresti surfilaua juhtimisele. Erinevalt omameisterdatutest need liiguvad ka märksa paremini. Algajale surfihuvilisele sobib ehk kolmeuisuline n.ö. racekelgu variant oma stabiilsuse poolest rohkem. Ka on võimalik racekelguga, mille uisud ei pööra, saavutada suuremaid kiirusi. Racekelkudel on tavaliselt ka jalaasad ja sõidetakse trapetsis. Oluline erinevus on veel, et vabastiili kelguga saab purje keerutada 25x25 m platsil. Racekelguga tõmmatakse rohkem pikka triipu ja jää peab ühtlaselt hea igal pool olema.
2.Minu varasem kelguprojekt (neljauisuline kahe rulapuksiga). Kui ehitad kelgu ise, siis arvesta, et tähtsaim osa on uisud. Mina kasutasin materjaliks 5x50 lattrauda, mida saab igast raualaost. Tegelikkuses hakkab juba 4 cm lund segama ja vaja oleks kõrgemaid uiske. Uisud teritasin ketaslõikuriga. Lõppviimistlus sai antud peene liivapaberiga. Teritatud pind peab olema sile, et ikka hästi libiseks. Oluline on kõik. Uisu teritus, kuju ja poldiaugu koht. Et uisk konarustest üle libiseks, pannakse ta kahe vinkli vahele vabalt liikuma. Minu ettekujutus on, et kui uisku läbiva poldi auk, ehk toetuspunkt on liiga ees, siis uisk ei tõuse üles ja konarus võtab hoo kinni. Kui on liiga taga, siis väheneb haakumispind jääga, uisk vajub liialt jäässe, mistõttu võib tekkida külglibisemine või kiiruse kaotus. Minu tagumised uisud on 33cm pikad, poldiaugu koht tagant 12cm kaugusel. Esimesed uisud on 30cm pikad ja augukoht tagant 11cm.
Vinklitena kasutasin ma 6 cm pikkuseid 50x50x5 rauajuppe, mis jällegi vabalt saadaval. Racekelgule, kus uisud paigal, pannakse tavaliselt pikemaid vinkleid. Rulapuksid vabastiili kelgule saab surfipoest (350.-). Sobivad ka veneaegsed. Minu kelgu tagumiste uiskude vahe on 42cm. (Kolmeuisulisel racekelgul 50 ja rohkem cm.) Esimeste uiskude vahe 33cm. Uiskude vahelise telje pikenduse tegin samuti 50x50 vinkelrauast ja kinnitasin rulapuksi külge 12mm trossiluku küljest pärit U-poltidega. Tartus saab neid trossilukke Lasitast. Teljepikenduseks võib panna ka 30x30 vinkli või sarnase, saab kergem ja peab vastu küll. Ainult poltide jaoks jääb siis vähe ruumi ja puksikinnitus U-poldiga ei lähe mõnel juhul läbi või peab võtma 10mm trossiluku.
Minu neljauisuline kelk on 120cm pikk ja 50 lai. 1cm paksuse vineeri alla on pandud tugevduseks kitsama ribana laminaadplaat (algselt raamaturiiul). Esimene rulapuks on kinnitatud üsna ette, et sõidu ajal saaks jalga ka masti ette toetada. Uisud ulatuvad plate alt välja. Tagumine on erinevalt Raino kelgust rohkem plate all. Mastikinnitusauk on eestotsast 24cm kaugusel.
Rulapuksidest ja jäikusest. Originaalis on need veneaegsed puksid liiga lödid ja peab kindlasti ära vahetama. Lõikasin riidega armeeritud kõvast kummist (veoautode porilapatsid jms.) uued kummilutud. Puupuuriga tegin poldiaugu läbi. Raino kelgu tagauiskudelt viksisin maha vedrude idee. Mingi suvaline uksevedru juhtus ka olema. Parasjagu jäik sai. Kaasaegsete puksidega võib hoopis teine ooper olla. Minu kelgu muudab isegi liiga stabiilseks see, et 50x50 vinklid lähevad pööretes vastu platet ja tekib lollikindel stabiilne pind jalge alla. Kelk ei saagi liiga järsult keerata. Alguses hea, pärast ilmselt pidurdab tunnetuse arengut.
Oluline moment on veel uiskude kokkujooks. See tähendab, et uisud peavad paralleelsed olema, muidu ei saa kelku liikuma, või kelk hakkab kuhugipoole kiskuma.
Kelgulaua kate on plastmassist narmastega porimatt, n.ö. murumatt. See ei libise jala all. Mina kasutasin käepärase vahendina VW jalamatti, mille kipsikruvidega installeerisin mõne minuti jooksul. Väga hea sai.
3.Minu uus kelguprojekt "Õnnelemb". Kuna "lohisemisega" trikid, nagu näiteks Vulkaan, on lihtsamini tehtavad lühema ja kergema kelguga, siis saagisin oma kelgule uue plate. Vineer juhtus olema 83cm pikk ja nii pikk siis kelk saigi. Laiust keskmiselt 43cm. Otsad saagisin moodsalt ümarateks. Lühike plate on piisavalt jäik ja seega puudub vajadus lisatugevduse järele nagu eelmisel mudelil. Ainuüksi plaadi vahetusega võitsin 4kg. Kelku on lausa lust tõsta autosse ja maha ja trikkidel on ka hoopis teine jume. Mastikinnitusauk on eesotsast 19cm kaugusel. Rulapuksid on kinnitatud plaadi otstesse. Rauaosa jäi kõik vana. Seda oleks ka vaja pisut kergemaks käiata, aga tegelikult on niigi tunne, et mu kelk on maailma parim. Algajatele päris nii väikse plaadiga kelku siiski ei soovita.
4.Raino vabastiili kelgu kolmest esimesest uisust. Teatavasti kasutab Raino rulapuksile sarnast pööramissüsteemi tagumiste uiskude jaoks. Esimesed ei pööra. Ees keskel on teistest üleulatuv nüri teritusega jäigalt kinnitatud uisk, mis võimaldab kelgu esimest otsa risti mööda jääd libistada. Külgmised teritatud uisud puutuvad jääd laua kallutamise ajal. Ilmselt on üks neist pidevalt töös. Külgmised uisud on vedrudel ja lubavad kelgulauda kallutada ka eestpoolt, mis võimaldab seepärast paremini pöörata. Mina saan nii aru, et nende ülesanne on esimene ots stabiilsena hoida ja kurve välja lõigata. Minu kogemus ütleb, et kui tagumised uisud on väikse vahega, siis üksik nüri teritusega uisk ees ei pea kurvides. Esiots läheb lihtsalt alt ära ja kelk kummuli. Jäigalt kinnitatud külgmise uisupaariga ees oleks jälle kelgulaua kallutamine ebaloomulik. Kipuks propellerisse väänduma ja kurvi välimist uisku õhku tõstma, mida tegelikult juhtub ka Raino kelguga. Freeridelik lihtne ja töötav lahendus on ette panna samuti rulapuks. Kelk ei ole kunagi sama moodi juhitav nagu surfilaud. Osade trikkide sooritamisel on jalgade raskuskese nii või naa erinev.
Klikka linki ka
http://www.wissa.org/ - World Ice and Snow Sailing Association
Talvise lohesurfi kohta nii lumel kui jääl leiab infot siit.
Nõuanded, arvamused ja küsimused minu kelguprojektide kohta ning huvitavad lingid tasub saata mulle.
