lőuna surfarid
avaleht varustus opetused lohesurf jääsurf

esileht  »  PURI, LOHE, WAKE?

Purjelaud vs lohesurf vs wakeboard vs kepikÔnd? (toimetab Martti)




NĂŒĂŒd juba aastakĂŒmnete pikkune kogemus ĂŒtleb, et kui tuult ei ole, siis surfata ei saa. Lihtne eksole. Teeme seda, mis parasjagu kĂ”ige Ă”igem ja toredam. Mu meelest pole ĂŒldse mĂ”tet vastandada purjelaud vs lohe jne. Ma tegeleks hea meelega kĂ”igi toredate asjadega. Need pigem tĂ€iendavad ĂŒksteist. Trend on suuresti lohesurfi kasuks, kuna see on mugavam ja odavam, aga ega purjelaudki kuhugi vĂ€lja ei sure. Panen siia kirja purjelaua ja lohetamise erinevused nii nagu mina seda nĂ€en ja tunnen. Ehk on abiks neile, kes tahaksid millegagi tegelema hakata, aga ei oska valida.



 


Mugavus

Kahtlemata on lohevarustusega toimetamine mugavam. Oluliselt. Kaks lohet ja ĂŒhe laua vĂ”tad kenasti kaenlasse ja mahub auto pakiruumi koos kalipso ja muuga. Purjelaua varustust, mis katab sama tuuleulatuse tassid ja laadid auto katusele ja pakiruumi mitu tiiru. Sama ebamugav on neid vee ÀÀres lahti pakkida. Hoidku veel selle eest, et autoga ligidale ei saa. Lohe asjad vĂ”id "igaks juhuks" autosse tĂ”sta, Ă€kki hakkab pĂ€eva peale puhuma. Purjelaudu niisama ei viitsi. Purjelaua kasuks rÀÀgib mugavuse koha pealt ainult see, et mĂ€rg puri kuivab peale surfamist kotis suhteliselt ilusti Ă€ra, kui otsad lahti jĂ€tta ja "korstnaks" tĂ”sta. Lohe tahab laiali laotamist. Eriti ebamugav on see siis, kui liivasel rannal on sĂ”itmas kĂ€idud.

 


VÔimalikud surfikohad

Lohetajad ja purjelaudurid kĂ€ivad sĂ”itmas erinevates kohtades. Miks? Siin on nĂŒĂŒd suur purjelaua eelis. Purjelauaga saab sĂ”itma minna pea igal pool. Iga vĂ”savahe vĂ”i metsajĂ€rv sobib. Peaasi, et auto piisavalt lĂ€hedale saab parkida, et ei peaks asju pikalt tassima. Lohe vajab ĂŒlespanekuks ja lendu laskmiseks palju ruumi. Samuti pole purjelauale oluline tuulesuund. Ka maatuul ei ole probleem. Lohega peab olema ettevaatlikum ja sobivad pigem side on tuuled, mis hĂ€dasse sattunu kaldale tagasi toovad. Ainuke, millega purjelaudur peab surfikoha valikul rohkem arvestama on kivid ja madal vesi. Purjelaua uim on ju pikem ja kĂ€ib lihtsamini pĂ”hjas Ă€ra.

 


Õppimise raskus ja kiirus

Nii purjelaua kui lohe Ă”ppimine on peamiselt tore, nii et kiiret pole kuhugi. Lohe Ă”ppimist loetakse lihtsamaks ehk seetĂ”ttu, et areng on hĂŒppeline. SĂ”itma ehk gliseerima saamine tuleb jĂ€rsku, sest lohel puudub vahepealne liikumisvorm. Purjelauaga saab n.ö. tiksuda, ehk aeglaselt lĂ€bi vee kulgeda ja glissi saamise oskusteni kulub rohkem aega. Purjelaua Ă”ppimist on soovitav alustada ikkagi "algaja" lauaga ja aja möödudes varustus vĂ€lja vahetada. Lohevarustusest "vĂ€lja kasvamine" vĂ”tab mu meelest rohkem aega ja alustuseks soetatud lohega saab rÔÔmsalt edasi hullata. Purjelaual ja lohesurfil on tegelikult vĂ€ga palju ĂŒhist. Vee- ja tuuletunnetus, kiiruse ja kontrolli saavutamine. Ühe pealt teisele ĂŒle minek on kahtlemata lihtsam, kui nullist alustamine. Nullist alustades ma tegelikult ei arva, et ĂŒks teisest lihtsam vĂ”i raskem oleks. Purjelauas vĂ”ib-olla kulub algul rohkem toorest jĂ”udu purje veest vĂ€lja sikutamiseks. Purjelaudurid, kes vahepeal on pikalt lohetanud ja tagasi purjelauale asunud on öelnud, et purjelaud ongi rohkem fĂŒĂŒsilisem. Eks see sĂ”ltub vist mĂ”nevĂ”rra oludest ka. Purjelaudurid tulevad kaldale selle pĂ€rast, et "kĂ€ed ei jĂ”ua enam kinni hoida" ja lohetajad selle pĂ€rast, et "jalg on tĂ€itsa pehme." Kindlasti mis on veel oluline Ă”ppimise juures, on see, et purjelauaga sĂ”idusuuna muutmine on kordi raskem manööver kui lohega. See tĂ€hendab algajale purjelaudurile kĂ”vasti vees mulistamist. Lohe Ă”ppimisel on algul enamasti vaja veel hirmufaasist ĂŒle saada. Seda momenti lohe Ă”ppimise juures ei tohiks alahinnata. Hirm vĂ”ib olla paaniline ja paanika on see, mis pĂ”hjustab Ă”nnetusi. Mida suurem kontroll lohe ĂŒle, seda vĂ€iksem hirm. Eks purjelaua sĂ”idu Ă”ppimisel viskab ka adreka ĂŒles, aga tavaliselt ei teki paanilist hirmu ja vĂ”ib olla sellevĂ”rra rohkem rÔÔmu. Purje on iga hetk vĂ”imalik kĂ€est lasta ja seelĂ€bi kontroll saavutada.
Üks osa Ă”ppimisest, mis purjelaual vĂ”tab mĂ€rksa rohkem aega on varustuse trimmamine. Lohel on vĂ”imalik liine erinevatesse sĂ”lmedesse panna ja osadel poomidel saab laiust reguleerida. KĂ”ik see on lihtne vĂ”rreldes purje trimmiga ega oma nii suurt tĂ€htsust sĂ”idus. Algaja ja pro lohed toimivad pmst sama hĂ€sti. Purjelauas on iga cm downhauli, masti sĂŒsiniku %, poomi kĂ”rgus, trapetsiotste pikkus, uim jne. oluline. TĂ”eline teadus, milles tĂ€iuslikkuseni jĂ”uavad vĂ€hesed.

 


Turvalisus

No siin on purjelaud igatpidi ohutum. Algajal on ĂŒsna raske endale viga teha. Eriti fataalseid ja omast lollusest vigastusi. Ka vee peal hĂ€tta jÀÀdes on purjelaud ikkagi ujuv pÀÀstevahend ja alati jÀÀb vĂ”imalus puri minema lasta ja kaldale tagasi sĂ”uda. Lohega tuleb Ă”ppimisel natuke kribimist ikka ette, aga siinkohal vĂ”ib öelda, et loll saab kirikuski peksa. Tuule "Ă€ra kukkumisel" sajab lohe alla ja ujumisoskus on abiks. Purjelaudur saab tavaliselt tiksudes kaldale tagasi. Tuule Ă€kilise tugeva puhangu korral saab algaja purjelaudur purje lihtsalt vette lasta ja rahulikult oodata, kuni normaalsed olud tagasi tulevad. Lohetaja vĂ”ib Ă€kiline pilvealune puhang Ă”hku tĂ”sta ja vastu vett vĂ”i maad virutada. Sellisteks puhkudeks on muidugi turvasĂŒsteemid jne, aga fakt on, et vesi pole alati pehme rÀÀkimata kuivast maast. Lohega ettetulevaid ohtlikke momente on kindlasti rohkem kui purjelaual. Iseseisev lohetamise Ă”ppimine on turvaline vaid mĂ”tlemisvĂ”imelistel tegelastel.

 


Varustuse lÔhkumisest

Purjelaua Ôppimisel on pmst neli varianti midagi Àra lÔhkuda. PÔhiline, on n.ö. katapult. Puri tÔmbab liiga tugevalt, kontroll kaob ja poomi ots lendab laua nina pihta. Laua nina on pilbasteks. Teine oht on trapetsikonksuga laua vÔi purje sisse auk kukkuda. Kolmas variant on kui kaldal puri kogemata lendu lÀheb ja maandub kusagil teravates kivides vÔi pÔÔsas. Neljas on uimega pÔhja sÔita ja uim Àra murda.

Lohega on ainult ĂŒks variant. Kas kindlustamata lohe lĂ€heb kaldal juhuslikult lendu vĂ”i millegipĂ€rast kaob kontroll ja lohe lendab pÔÔsasse, puu otsa, kĂ”rkjatesse, kĂ”rrepĂ”llule, autodesse, maja katusele, pauguga vastu maad vĂ”i vett. Olenevalt konkreetsest juhusest on siis kas balloon auklik vĂ”i riie.

Kui hoolega sĂ”ita, siis nelja-viie aasta pĂ€rast vajab ĂŒks kui teine varustus vĂ€lja vahetamist. Kui mitte otsese lagunemise, siis moraalse vananemise pĂ€rast ikka. PĂ€ikest, liiva, soolast vett ja murdlaineid ei armasta kumbki.

 


Stiil ja nauding

Siinkohal on asjad keerulisemad. LainesĂ”it on vaieldamatult kogu lauanduse tipp. Sellesse teemasse sisenemine nĂ”uab lohetajalt vĂ”rdluses suuremaid oskusi ja osavust kui samal ajal purjelaua sĂ”itjalt. Ristna toimib side off tuulega, avameri, hoovused, kurjad purjelaudurid. ÜhesĂ”naga pole lihtne aga on ohtlik.

LE mĂ”istes jÀÀb jĂ€rgi race, freeride ja freestyle. Minule isiklikult lĂ€heb lihtsalt triibutamine ĂŒsna ruttu igavaks. On see siis lohe vĂ”i purjelauaga. Midagi peab nikerdama ja proovima. Kiiruseid on muidugi lahe saavutada, ennast teistega joonele panna aga "nurkade vĂ”tmisest" pole ma kunagi aru saanud. Nii et ma oskan kommenteerida vaid vabastiilielementidega freeride. PĂ”hiline nauding ses mĂ”ttes on tĂ€pselt sama, olgu kasvĂ”i wakega tegemist. EneseĂŒletus Ă”ppimisel, triki "Ă€ra tegemine" ja lukku panek. Minu arusaamises joonistub vĂ€lja, et purjelaual on hulga toredaid vanakooli trikke, mis ei ole seotud veest vĂ€lja hĂŒppamisega ja siis igasugu moodsad "pedede keerutused", millele on keeruline nimegi anda. Viimased siis pĂ”hinevad popil, ehk veest vĂ€lja hĂŒppamisel ja mille entry level trikk on vulkaan. Lohes algab kogu vabastiil hĂŒppest. Kuna lohega saab suht vaikse tuulega juba veest lahti ja ĂŒksjagu kĂ”rgele ka, siis loomulikult pakub see tohutult vĂ”imalusi ja naudingut.
Lohetamisel on selle koha pealt ĂŒks suur eelis purjelaua ees. Nimelt vĂ€ike laud. Lohe vĂ”ib suur kolakas olla, aga see on kusagil ĂŒleval taevas. Iga purjelaudur teab, et vĂ€iksema lauaga on Ă€gedam sĂ”ita. Lohelauad ongi vĂ€ikesed ja ongi Ă€ge. Ainuke suur miinus selle juures, et lohetamine on mĂ€rjem. Nimelt laua alt pritsib vett palju rohkem, kui purjelaual. See muutub oluliseks kĂŒlma ilmaga. Ka kaldast minema saamiseks tuleb vĂ€hemasti algajal vette istuda. Purjelauaga kĂ”mbid pĂ”lvesĂŒgavusse vette, astud peale ja mĂ€rjemaks enam ei pruugi saada. Tugeva tsopiga pritsib lohelaua alt niipalju, et peab ĂŒhtelugu silmi pĂŒhkima ja see on ĂŒsna ebameeldiv. Purjelauaga on sĂ”ita oluliselt kuivem, kui muidugi pöörded juba kĂ€pas.

 


Wake vs kepikÔnd

Kui Trepikal vĂ”i Tammel ei puhu, siis rohkem polegi midagi mĂ”elda ja tuleb Rahingele minna. Ainuke, mis mind wake sĂ”idu juures tugevasti hĂ€irib on sĂ”ltuvus operaatorist. Üks inimene on sellega otseselt seotud, et sa sĂ”ita saaksid. Esmapilgul ei tundu wake teab mis odav lĂ”bu, aga kui logistikat ja pĂ€evaplaani lihtsustumist ja tuuletĂŒnni stressist vabanemist arvestada, siis on see pigem odavam, kui purjelauasĂ”it vĂ”i lohe. Wake on vĂ€ga intensiivne ja ega ĂŒle 10-20 minuti jaksagi. Tegemist siis 100% freestyle ja fĂŒĂŒsiliselt raskema alaga, mis ei pruugigi kĂ”igile meeldida.
Vaiksetel suvekuudel on Rahinge vesi nii soe, et shorty vĂ”ib mĂ”ne jaoks olla liialdus. Soe on ilus asi. Rahinge seltskond on ka Ă€ge. Noored Ă€ssad teevad ise sealsamas kĂ”rval asja hingega ja see nakkab. KokkuvĂ”ttes vĂ”ib see olla pĂ”hivalik, vĂ”i ka lihtsalt tore lisa purjelauale ja lohele tuulevaesel juulikuul. Kord kĂŒsisin kohaliku Ă€ssa Simoni kĂ€est, kas ta pole lohetamisele mĂ”elnud? Ta vastas: "Milleks? Mul on siin ju kĂ”ik olemas."

 


SUP ehk stand up paddle.

Kui ma esimest korda sellest kuulsin, siis mĂ”tlesin, et ikka tĂ€iesti totakas ala. Kes tahaks aeruga vehkides kursisĂ”iduvĂ”istlust pidada vĂ”i mis lainesĂ”idust me rÀÀgime, kui laud on nagu laudauks? Tasapisi mu arusaam on muutunud. Tarifal nĂ€gin, kuidas SUPiga mindi lĂ€bi 2m murdlaine vĂ€lja. Kuna laud on suur ja aer annab hea kiirenduse, siis saab lainel ĂŒsna vara glissi ja nii tegid SUPi sĂ”itjad lainel rohkem pöördeid kui lainelaudurid. Tundus pĂ€ris tore. NĂŒĂŒd olen ise mĂ”ned korrad metsajĂ€rvedel proovinud ja korra Ristnas Paabu lahes. Tookord puhus 3-4m/s otse edelast. Isegi lohed olid maas. Paabu ees oli kerge rull nagu tavaliselt. Ja uskumatult Ă€ge oli neid 10m juppe seal batuudist rannani tĂ€ispuhutava SUPiga sĂ”ita. TĂ”esti Ă€ge. Laine valik, kĂ€imasaamine, kĂ”ik nagu pĂ€ris lainelauasĂ”idus. Mitu tundi lĂ”butsesin ja igav ei hakanud kordagi. MetsajĂ€rvel niisama kruiisimisest ei oska ma vĂ€ga pidada, aga selline vaikse ilmaga Tallinna laevalaine vĂ”i Ristna vĂ”i mĂ”ni muu koht, miks mitte. Ainuke miinus, et kolahunnik kasvab vĂ€ga suureks, kui kĂ”ike omada. Algajad veesportlased saavad siledal veel SUP lauaga ĂŒldiselt kohe hakkama. Naised ja tĂŒdrukud ehk lihtsamini. Mehed kipuvad enam krampi minema ja siis kaob tasakaal. See on muidugi ĂŒhine sarnasus nii purjelaua, wake, kui lohe Ă”ppimisel.

KepikÔnd? See isegi ei vÀÀri mainimist.

Tagasi lehe algusesse hĂŒppa siit.