lőuna surfarid
avaleht varustus opetused lohesurf jääsurf

esileht  »  SURFIKOHAD



LĂ”una-Eesti surfarite elu polegi sugugi nii hull, kui esmapilgul vĂ”ib tunduda. Kes vĂ€ikestel metsajĂ€rvedel on pĂ”hitĂ”ed selgeks saanud, hakkab kĂ€ima VĂ”rtsul ja Peipsil. Ja pole merigi oma tuulte ja lainetega lĂ”pmata kaugel. Kui PĂ€rnu surfarid ei saa oma lahesopist kaugemale ja Tallinna rahvas VÀÀnast, siis meile on kĂ”ik mered avatud! Üks karmimaid Eesti surfikohti, Toila ja ĂŒks parimaid lainekohti Narva-JĂ”esuu, kuhu muud surfarid harva satuvad, on kĂ”igest kahe sĂ”idutunni kaugusel!
Surfikohtade kirjeldusi vaata ka Saaremaa Surfiklubi lehelt ja maui.ee surfikohtade kaardilt.



SaadjÀrv

Äksi kiriku alune vĂ”i siis teisel pool jĂ€rve Kukulinna liivarand. Kukulinn on meie parim koht esimesteks sammudeks ja koolituseks purjelauale. Tuuled on enamasti ĂŒsnagi puhangulised, aga Ă”ppimiseks ja purjetrikkide harjutamiseks kĂ€ib kĂŒll. Vesi on sile isegi tugeva tuulega ja seega igasuguseid pöördeid mĂ”nus harjutada. JĂ€rv on pikaks venitatud loode-kagu suunas. Seega parimad tuulesuunad on Äksis pĂ”hi-kirre-ida-kagu ja Kukulinnas loode ja lÀÀs. Edelaga peab minema teisele poole jĂ€rve, aga seal ei ole ĂŒhtegi mĂ”istlikku ligipÀÀsu veele. PĂ”hiline eelis: 23km Tartust. JÀÀtub oma sĂŒgavuse tĂ”ttu nĂ€dal hiljem kui teised jĂ€rved. SaadjĂ€rv on super talviseks lohetamiseks ja kelgutamiseks.



VÔrtsjÀrv

TrepimĂ€gi. LE purjelaudurite lemmikkoht. Vehendi motelli lĂ€hedal. Sobib surfamiseks lĂ”una-lÀÀne-pĂ”hjatuulega. LĂ”unatuulega on kalda all vaiksem. Laks algab siis paarisaja meetri kaugusel kaldast. KĂ”ige otsem tee Tartust sinna on Valga maanteed pidi (~50km). Peale Elvat tuleb keerata paremale Rannu peale. Rannust sĂ”ita lĂ€bi ja keerata veelkord paremale. Ja siis umbes 100-200m pĂ€rast vasakule. Silt nĂ€itab Limnoloogiat. Edasi tuleb mĂ”ni km metsavahel sĂ”itmist. Ja kui nĂŒĂŒd mets Ă€ra lĂ”ppeb,siis nĂ€itab silt paremale: TrepimĂ€e 1 ja VĂ”rtsjĂ€rv 1. Ranna ÀÀrsest suplus ja puhkekohast mööda. Telliskivi mĂ€rki on surfarid seni ignoreerinud. LĂ”pus tuleb natuke maad mööda kruusakat sĂ”ita, kuni tee jĂ”uab jĂ€rve ÀÀrde. Õige koht on, kui tee pealt on jĂ€rv vabalt nĂ€ha. Vetteminek hea. PĂ”hi kivine ja liivane. Purje ĂŒlespanek murul ja kiviklibul. Suur puudus on igavesti sees olevad kalavĂ”rgud.

Tamme (ilmaprognoos ja Tamme ilmajaam).) Tamme ilmajaam on kĂŒll teinekord rivist vĂ€ljas, aga on ĂŒldiselt siiski toimiv jaam. VĂ€ga hea surfamiseks edela-lÀÀne-loode tuultega, pĂ”himĂ”tteliselt saab ka LĂ”una ja PĂ”hjatuulega sĂ”ita. TrepimĂ€e teeotsast tuleb sĂ”ita veidi edasi Sangla poole. Silt nĂ€itab Tamme paljand 3 km. Vana veski kĂ”rvalt mööda ja kohe vasakule ning seejĂ€rel esimesel vĂ”imalusel paremale nĂ”lvast alla taluhoovi. Pererahvas on seni surfareid lahkelt kohelnud seetĂ”ttu oleks mĂ”istlik oma tegevusega neid vĂ”imalikult vĂ€he segada ja auto parkida esimesel vĂ”imalusel paremale kĂ”rvalhoone taha. Madala veeseisuga on kaldast umbes 50 meetri kaugusel paraleelselt kaldaga kiviklibune vall nĂ€ha, mis kĂ”rgema veeseisuga jÀÀb vee alla, siis jÀÀb umbes paadikanali sihti mööda jĂ€rvele vaadates ĂŒks salakaval madalik kus uimed saab Ă€ra lĂ”hkuda. Muid ohtlike kive justkui pole. Pikalt on madal ja laine tundub vĂ€iksem kui TrepimĂ€el. SuurepĂ€rane koht lohetajatele, algajatele ja vabastiilijatele.

JĂ”esuu (JĂ”esuu ilmajaam). Tartust umbes 44 km. SĂ”ita saab lĂ”una-edela-lÀÀnetuulega. Ideaalne koht nii esimesteks lohetriipudeks, freestyle manöövrite Ă”ppimiseks kui lihtsalt arutuks kiiruse taga ajamiseks. Ülipikalt on madal liivane pĂ”hi ja laine ei sega. Madalama veeseisuga on kaldal liivarand, mis kĂ”rgema veeseisuga paraku vee alla kipub jÀÀma. Rand puhastati pilliroost viimati 2013 a. sĂŒgisel. Samas on ka VĂ”rtsjĂ€rve kĂŒlastuskeskus. Kohapeal laste mĂ€nguvĂ€ljak, riietuskabiin, tualetid ja kevadest sĂŒgiseni töötab ka KĂŒlastuskeskuse kohvik. KaasavĂ”etud sĂ”brad ja tuttavad saavad sinu tegemisi jĂ€lgida/pildistada EmajĂ”e muulilt vĂ”i KĂŒlastuskeskuse vaatetornist. VĂ€ga hea koht ka talviseks lohetamiseks jĂ€rvejÀÀl. Kuna pilt rÀÀgib rohkem kui sĂ”nad, siis vaata droonivideot.

Vaibla (ilmaprognoos). Legendaarsete Tondisaare surfimaratonide stardikoht. Sobib surfamiseks ida-kagu suunaliste tuultega. Tartust tuleb sĂ”ita Viljandi maanteed mööda umbes 50 km. Siis mingil hetkel nĂ€itab Vaibla silt paremale kruusateele. Esimesest kolme harulisest ristist pöörata paremale.Tee viib pisut maad jĂ€rve ÀÀrt mööda. Kui jĂ”uad muulini, oledki Ă”iges kohas. Madala veeseisuga on siin keset jĂ€rve oht salalike kivide otsa sĂ”ita. Vetteminek pisut liiga pikk. LiivapĂ”hi. Purje saab ĂŒles panna murul.

Tarvastu polder. Saab sÔita idakaarte, pÔhja- ja lÔunatuulega. Suvel madala veega hakkab umbrohi segama. Kive pole ja keskmise vee tasemega ca 50 meetrit jalutada ja siis peale. PÔhi liivane ja kaugel mudane. JÀrvelt maha tulekuks saab kasutada kanalit, nii et tagant tuules saab sÔita otse rigamise koha kÔrvale. Asub 10 km Mustlast, 35 km Viljandist,Tartust ca 80 km. Igal suvel on seal 2 nÀdalat laagris Tartu jahtklubi Merikotkas noored purjehuvilised Valdeko SÀre juhendamisel.



Peipsi

RĂ€pina tuuletoru. Tartust umbes 70 km. Kui Tartu poolt tulles RĂ€pinasse sisse sĂ”ita, tuleb T-kujulisel ristmikul jĂ€rgida peatee suunda ja keerata paremale. Siis sĂ”ita 1.4 km, kuni tuleb keerata vasakule viida "RĂ€pina rand" suunas. Umbes kilomeetri pĂ€rast nĂŒĂŒd juba linnast vĂ€ljas tuleb uus samasugune viit vasakule. JÀÀb veel mĂ”ni km asfaltteed. Rigamiseks on hulgaliselt mĂ”nusat muru. Kive pole, pĂ”hi liivane ja mudane. Loode, pĂ”hja ja kirdetuule ning pĂ€ikese koosmĂ”jul tekib mĂ€rkimisvÀÀrne kohalik termotuul. LĂ”unakaartega pole veel piisavalt testitud. Lainet pole, chop meenutab VĂ”rtsjĂ€rve. Algajatele purjelauduritele vĂ€ga hea, aga esimesteks lohekatsetusteks mitte kĂ”ige parem. VĂ€ga kaugele ei maksa sĂ”ita, sest Venemaa piirivalvurid ei maga ja ka kalavĂ”rke on kaugemal. RĂ€pina surfikoht on skipperiga laua puruks hĂŒppamiseks parim.

NinakĂŒla (ilmaprognoos). Tartust 44 km, Alatskivilt paremale keerates umbes 6km. Vee peale minekuks on kĂ”ige parem koht NinakĂŒla surnuaiast umbes 600m lĂ”una poole, kus tee jĂ”uab korraks pĂ€ris jĂ€rve kaldale. Sealt sĂ”ita ĂŒks kÀÀnak veel edasi. Teisele poole teed jÀÀvad NinakĂŒla PĂ”humajad ja pisike tuulegeneraator. Sobib rohkem purjelauaga peale minekuks. Tuultele on avatud lĂ”una-ida-pĂ”hi. Idatuule korral mĂ€rkimisvÀÀrne murdlaine. Vetteminek kivine. Kui veetase on madal ja uim pikk, tuleks kalda all hoolega kive jĂ€lgida. VöösĂŒgavusel pĂ”hi liivane. Rigada saab kaldal muru peal. Kui tuul on ĂŒle 10m/s tekkivad umbes kahemeetrised tihedad ja teravad lained. Vahelduseks pĂ€ris mĂ”nus, ainult korralikku laksu esineb ĂŒsna harva. On olnud pĂ€evi, kus Ninas jÀÀb tuult vĂ€heks, aga SaadjĂ€rvel vĂ”i RĂ€pinas saab sĂ”ita. KĂ”va ilma ja kirdetuulega keerab laine kalda lĂ€hedal vastu ja murdub just parajal kaugusel, et enne parimaid trampliine glissi saada. Nina on lahe!

RootsikĂŒla (ilmaprognoos). Tartust 44 km, lĂ€him lohetamiseks sobiv koht Peipsil. SĂ”ita saab pĂ”hja-ida-kagu tuultega. PĂ”hja ja kaguga on kalda all ĂŒsna puhanguline. Kirre ja ida on ideaalsed. Suhteliselt pikalt on madal. PĂ”hi on kaugemal liivane, aga kalda ÀÀres kohati ka kiviklibune ja vĂ€iksemaid kive kuhu varbaid Ă€ra lĂŒĂŒa ikka leiab. MĂ”ned natuke suuremad mĂŒrakad on ka kalda ÀÀrses madalamas vees peidus. NinakĂŒla poole vĂ€lja sĂ”ites on kive rohkem kui Kallaste pool. RootsikĂŒla asub kohe NinakĂŒla kĂ”rval. Alatskivilt paremale NinakĂŒla peale keerata, umbes 3..4km pĂ€rast vasakule kruusateele ja 3 km pĂ€rast oledki kohal. Tee viib peaaegu jĂ€rveni ja hargneb seal kaheks. SĂ”ida paremale kuni jĂ”uad kohalikku "rannakuurorti". Koha tunned Ă€ra videovalvest hoiatavate siltide jĂ€rgi. Parkimise eest kĂŒsib peremees 2 eurot.

KasepÀÀ, Omedu. Narva maanteelt, peale endise varulennuvĂ€lja sirget paremale ja siis jĂ€rve ÀÀrde. Omedus on sobiv koht sadama kĂ”rval, aga seal veel ehitatakse ja nĂ€is,mis lĂ”puks saab. Hetkel ruumi piisavalt ka lohedele. KasepÀÀl on Ă”ige koht rannale ehitatud laulukaare kĂ”rval. Parkimiseks mĂ”ned kohad Peipsi toamuuseumi kĂ”rval. Rigada saab murul. Vetteminekul tuleb ĂŒletada mĂ”ned rannakindlustusekivid, aga ei midagi hullu. Pikalt madal. Laineolud nagu Peipsil ikka. Tugeva idatuulega tekib ehk algajaid segav murdlainetus. Üldiselt on vahusem kui NinakĂŒla.

Raadna (ilmaprognoos). Peipsi pĂ”hjakalda ilmselt kĂ”ige privaatsem koht. Pikemad liivarannad on Kauksis ja AlajĂ”el. Raadnal on umbes 50m pikkune avatud rannajoon mĂ”lemalt poolt pillirooga ÀÀristatud. Ruumi on piisavalt, et ka ĂŒksi lohet ĂŒles ja alla saada. Maanteelt nĂ€itab suunaviit "Raadna telkimisala". Sisse keerates jÀÀb telkimisala vasakule suunduvale teeharule. Surfamiseks sĂ”ida otse kuni jĂ”uad parkimisalale kust viib laudtee edasi jĂ€rve ÀÀrde.

Kauksi ja AlajĂ”e. Peipsi pĂ”hjakaldal on peaaegu tĂ€ispikkuses sobivad liivarannad. Kama tuleb veeni tassida suhteliselt pikalt. Varemalt on juhtunud, et JĂ”hvi pĂ€tid vahepeal autosid rĂŒĂŒstasid, aga viimasel ajal pole vĂ€ga kuulda olnud. Raadnas on seda hirmu ilmselt kĂ”ige vĂ€hem. Tartust 70-100km. Idakaarte ja lĂ”unatuultega eriti hea. Äraproovitud koht on veel TammispÀÀl KĂ”rgemĂ€e kaupluse vastas.



Meri

Toila. Asub pĂ”hjarannikul. Tartule lĂ€him mereÀÀrne surfikoht. KĂ”igest 150km. Sobib loode ja kirdetuulega. PĂ”hi puhub otse sisse ja lÀÀs pisut maatuul. PĂ”hjatuulega muuli ja tugeva murdlaine tĂ”ttu merelepÀÀs vĂ€ga raske. Avamerelaine on Toilas hiigelsuur, murdub sageli ja leidub palju trampliine. PĂ”hi liivane, lĂ€heb kiirelt sĂŒgavaks, autoga saab mĂ”nusalt lĂ€hedale, purjesid saab rigada murul. MĂ”ned kivid varitsevad vanast vetelpÀÀsteputkast lÀÀne poole ranna lĂ€hedal ja lisaks on kaks vĂ€ga salakavalat suurt kivi ka ida poole, millest esimene jÀÀb vetepÀÀsteputkaga peaaegu samale joonele, teine kĂŒmmekond meetrit ida ja 5-10 meetrit merepoole. Ohtlikuks muutuvad nad siis kui vee seis on madal (tĂŒkk aega on puhunud ida- vĂ”i kirde tuuled, mis viivad vee lahest Ă€ra). SĂ”ita tuleb lĂ€bi Toila ja keerata paremale sadama poole, mis ka kaartidel mĂ€rgitud. Pööramist keelab sissesĂ”idu keelu mĂ€rk, mis aga surfaritele loomulikult ei kehti:) Toilas on ka asjalik söögikoht, restoran Fregatt, kus vinged suured portsud. See asub siis vasakule pööraval teel pisut maad enne eelpool kirjeldatud sadamasse viivat parempööret. Mitte just kĂ”ige kindlamat infot tuule kohta saab viisakalt kĂŒsides sadamatöötajatelt telefonidel: 03369701 ja 03369619 Toila sadamas on ka jahtklubi, kus sĂ”bralik peremees, kes sĂŒgisesel ajal ĂŒmberriietumiseks sooja laseb.

Narva-JĂ”esuu. Kui Toilasse sĂ”ites selgub, et puhub lÀÀnest vĂ”i on pĂ”hjatuul, ehk onshore, siis tasub 20 km edasi Narva poole sĂ”ita. Need on just Narva-JĂ”esuu parimad sĂ”idutuuled, sest loode on siin onshore. Narva-JĂ”esuu liivarand on kilomeetrite pikkune. Mere poole pööramist keelavad igal pool mĂ€rgid. Vaid vahetult enne asulamĂ€rki saab seda teha. Peale pulmalinte tĂ€is seotud puud tuleks 50m pĂ€rast keerata vasakule. SĂŒgisesel ajal vĂ”ib aga linnast, nĂ€iteks sanatooriumi (suur punastest tellistest mĂŒrakas) kĂ”rvalt proovida. Olgu kuidas on, aga lÀÀnetuulega ja eriti WSW-ga on Narva-JĂ”esuus vĂ€ga mĂ”nusad lainesĂ”idu tingimused. Sama pikki ja vĂ€gevaid liine nĂ€eb VÀÀnaski harva. Tuuleinfot annab sĂ”bralik vene tĂ€di, kes on ka kohaliku ilmajaama boss tel. 3577085

VÀÀna-JĂ”esuu. Tartust 220 km. VÀÀna tĂ”mbenumber on edelatuul, mis puhub diagonaalis TĂŒrisalu panga varjust ja tekib sideshore tingimus. Tugeva stabiilse tuulega kĂŒĂŒnib lainekĂ”rgus 4-6 meetrini. Edelaga on rullist vĂ”imalik lĂ€bi saada. LÀÀne ja loodetuul puhub ĂŒsna otse sisse ja siis on jutu jĂ€rgi Pirital parem. LĂ”unatuulega sĂ”idetakse teisel pool jĂ”ge pĂ”hjapoolses, ehk supelrannas, aga lĂ”unatuul kipub olema puhanguline ja kindlasti mitte nii hea. VÀÀna on anomaalseim surfikoht mandril. Rull on sĂ”nulseletamatu ja tahab harjumist. VÀÀna Ă€raproovimine on igale surfarile kohustuslik. Kes on kĂ€inud, see on kiitnud ja kes pole, ei tea pooli asju..

Ristna, Hiiumaa. Ristna on nagu VÀÀna ja Narva-JĂ”esuugi tĂ€iesti teine maailm vĂ”rreldes muude surfikohtadega. RÀÀgitakse "lahest sĂ”javĂ€eosa juures", Paabu lahest ja "Paabu lahe kĂ”rval olevast ehk pĂ”hjalahest". Esimeses kĂ€iakse sĂ”itmas kagu ja lĂ”unaga.Vastupidiselt Paabu arvamusele ei ole seal "hirmus palju"kive. Eks mĂ”ni ikka vast on, aga vĂ€hemalt tundub kivide poolest suht ohutu. Paabu lahes sobib vetteminekuks ainult lippude vaheline ala, kus kive pole. Mujal jagub nii tĂ€histatud,kui tĂ€histamata mĂŒrakaid. PĂ”hjatuulega shorebreaki pole, vetteminek on lihtne ja neeme tipus saab nautida sideshore lainesĂ”itu. "Paabu lahe kĂ”rval olevas pĂ”hjalahes" on kive rohkem, aga Ă”ige tuulega on ka Ă€gedad lained. Seal peet i2002. aastal ajalooline wavevĂ”istlus.
Ristna oma mitme surfamiseks sobiva lahesopiga vĂ”imaldab leida pea igasuguse tuulesuunaga hĂ€id lainetingimusi. Sobib edasijĂ”udnud surfaritele. Tormine Ristna on vĂ€ljakutse ja ellujÀÀmiskursus.Shorebreak kalda all kĂŒĂŒnib mĂ”nikord 2 meetrini ja tagasivoolav vesi kannab endaga ka paarikĂŒmne cm paksuse liivakihi jalge alt. Üks lĂ€bimĂ”tlemata liigutus ja tuleb seada sammud surfipoodi uut taglast ostma..

Harilaid, Saaremaa. Üks mĂ”nus tuuline koht Saaremaal. PĂ€ris laiule autoga siiski ei lubata sĂ”ita ja tuult saab pĂŒĂŒda laidu ĂŒmritsevates lahtedes. Kohale sĂ”ites jĂ”uad lihtsalt parklasse kust tuleb mereni jĂ”udmiseks natuke jalgsi matkata, mis on lohega ok aga purjelauaga...
Kui otsustad siiski matkata, siis parklast lĂ€heb vastasuundades kaks sihti, millest pĂ”hjapoolsem viib Uudepanga lahe ÀÀrde ja on natuke pikem jalutuskĂ€ik kui lĂ”unapoolse Haagi lĂ”uka ÀÀrde minek. MĂ”lemad lahed on suured, sĂŒgavad ja ilusa liivase rannaga turvalised surfikohad. Kui midagi merel juhtub, siis tĂ”enĂ€oliselt kannab tuul kaldale. LĂ€hedal on piirivalvurid kelle kĂ€est vĂ”ib mereilmateadet kĂŒsida ja paluda neil omal silm pealhoida. Tegelikult on see Vilsandi looduskaitseala ja seega peab seal kĂ€ituma eriti hoolsalt. Autoga teedelt kĂ”rvale sĂ”ita ei tohi. Olenevalt tuule suunast ei pruugi Harilaiu lahtedes mĂ€rkimisvÀÀrseid laineid ĂŒldse tekkida. Koha suurim eelis on just tuul, kivide puudumine ja turvalisus.


Tagasi lehe algusesse saab siit.