Lõuna-Eesti surfarite elu polegi sugugi nii hull, kui esmapilgul võib tunduda. Kes väikestel metsajärvedel on põhitõed selgeks saanud, hakkab käima Võrtsul ja Peipsil. Ja pole merigi oma tuulte ja lainetega lõpmata kaugel. Kui Pärnu surfarid ei saa oma lahesopist kaugemale ja Tallinna rahvas Väänast, siis meile on kõik mered avatud! Üks karmimaid Eesti surfikohti, Toila ja üks parimaid lainekohti Narva-Jõesuu, kuhu muud surfarid harva satuvad, on kõigest kahe sõidutunni kaugusel!
Surfikohtade kirjeldusi vaata ka Saaremaa Surfiklubi lehelt ja maui.ee surfikohtade kaardilt.
Saadjärv
Äksi kiriku alune või siis teisel pool järve Kukulinna liivarand. Kukulinn on meie parim koht esimesteks sammudeks ja koolituseks purjelauale. Tuuled on enamasti üsnagi puhangulised, aga õppimiseks ja purjetrikkide harjutamiseks käib küll. Vesi on sile isegi tugeva tuulega ja seega igasuguseid pöördeid mõnus harjutada. Järv on pikaks venitatud loode-kagu suunas. Seega parimad tuulesuunad on Äksis põhi-kirre-ida-kagu ja Kukulinnas loode ja lääs. Edelaga peab minema teisele poole järve, aga seal ei ole ühtegi mõistlikku ligipääsu veele. Põhiline eelis: 23km Tartust. Jäätub oma sügavuse tõttu nädal hiljem kui teised järved. Saadjärv on super talviseks lohetamiseks ja kelgutamiseks.
Võrtsjärv
Trepimägi. LE purjelaudurite lemmikkoht. Vehendi motelli lähedal. Sobib surfamiseks lõuna-lääne-põhjatuulega. Lõunatuulega on kalda all vaiksem. Laks algab siis paarisaja meetri kaugusel kaldast. Kõige otsem tee Tartust sinna on Valga maanteed pidi (~50km). Peale Elvat tuleb keerata paremale Rannu peale. Rannust sõita läbi ja keerata veelkord paremale. Ja siis umbes 100-200m pärast vasakule. Silt näitab Limnoloogiat. Edasi tuleb mõni km metsavahel sõitmist. Ja kui nüüd mets ära lõppeb,siis näitab silt paremale: Trepimäe 1 ja Võrtsjärv 1. Ranna äärsest suplus ja puhkekohast mööda. Telliskivi märki on surfarid seni ignoreerinud. Lõpus tuleb natuke maad mööda kruusakat sõita, kuni tee jõuab järve äärde. Õige koht on, kui tee pealt on järv vabalt näha. Vetteminek hea. Põhi kivine ja liivane. Purje ülespanek murul ja kiviklibul. Suur puudus on igavesti sees olevad kalavõrgud.
Tamme (ilmaprognoos ja Tamme ilmajaam).) Tamme ilmajaam on küll teinekord rivist väljas, aga on üldiselt siiski toimiv jaam. Väga hea surfamiseks edela-lääne-loode tuultega, põhimõtteliselt saab ka Lõuna ja Põhjatuulega sõita. Trepimäe teeotsast tuleb sõita veidi edasi Sangla poole. Silt näitab Tamme paljand 3 km. Vana veski kõrvalt mööda ja kohe vasakule ning seejärel esimesel võimalusel paremale nõlvast alla taluhoovi. Pererahvas on seni surfareid lahkelt kohelnud seetõttu oleks mõistlik oma tegevusega neid võimalikult vähe segada ja auto parkida esimesel võimalusel paremale kõrvalhoone taha. Madala veeseisuga on kaldast umbes 50 meetri kaugusel paraleelselt kaldaga kiviklibune vall näha, mis kõrgema veeseisuga jääb vee alla, siis jääb umbes paadikanali sihti mööda järvele vaadates üks salakaval madalik kus uimed saab ära lõhkuda. Muid ohtlike kive justkui pole. Pikalt on madal ja laine tundub väiksem kui Trepimäel. Suurepärane koht lohetajatele, algajatele ja vabastiilijatele.
Jõesuu (Jõesuu ilmajaam). Tartust umbes 44 km. Sõita saab lõuna-edela-läänetuulega. Ideaalne koht nii esimesteks lohetriipudeks, freestyle manöövrite õppimiseks kui lihtsalt arutuks kiiruse taga ajamiseks. Ülipikalt on madal liivane põhi ja laine ei sega. Madalama veeseisuga on kaldal liivarand, mis kõrgema veeseisuga paraku vee alla kipub jääma. Rand puhastati pilliroost viimati 2013 a. sügisel. Samas on ka Võrtsjärve külastuskeskus. Kohapeal laste mänguväljak, riietuskabiin, tualetid ja kevadest sügiseni töötab ka Külastuskeskuse kohvik. Kaasavõetud sõbrad ja tuttavad saavad sinu tegemisi jälgida/pildistada Emajõe muulilt või Külastuskeskuse vaatetornist. Väga hea koht ka talviseks lohetamiseks järvejääl. Kuna pilt räägib rohkem kui sõnad, siis vaata droonivideot.
Vaibla (ilmaprognoos). Legendaarsete Tondisaare surfimaratonide stardikoht. Sobib surfamiseks ida-kagu suunaliste tuultega. Tartust tuleb sõita Viljandi maanteed mööda umbes 50 km. Siis mingil hetkel näitab Vaibla silt paremale kruusateele. Esimesest kolme harulisest ristist pöörata paremale.Tee viib pisut maad järve äärt mööda. Kui jõuad muulini, oledki õiges kohas. Madala veeseisuga on siin keset järve oht salalike kivide otsa sõita. Vetteminek pisut liiga pikk. Liivapõhi. Purje saab üles panna murul.
Tarvastu polder. Saab sõita idakaarte, põhja- ja lõunatuulega. Suvel madala veega hakkab umbrohi segama. Kive pole ja keskmise vee tasemega ca 50 meetrit jalutada ja siis peale. Põhi liivane ja kaugel mudane. Järvelt maha tulekuks saab kasutada kanalit, nii et tagant tuules saab sõita otse rigamise koha kõrvale. Asub 10 km Mustlast, 35 km Viljandist,Tartust ca 80 km. Igal suvel on seal 2 nädalat laagris Tartu jahtklubi Merikotkas noored purjehuvilised Valdeko Säre juhendamisel.
Peipsi
Räpina tuuletoru. Tartust umbes 70 km. Kui Tartu poolt tulles Räpinasse sisse sõita, tuleb T-kujulisel ristmikul järgida peatee suunda ja keerata paremale. Siis sõita 1.4 km, kuni tuleb keerata vasakule viida "Räpina rand" suunas. Umbes kilomeetri pärast nüüd juba linnast väljas tuleb uus samasugune viit vasakule. Jääb veel mõni km asfaltteed. Rigamiseks on hulgaliselt mõnusat muru. Kive pole, põhi liivane ja mudane. Loode, põhja ja kirdetuule ning päikese koosmõjul tekib märkimisväärne kohalik termotuul. Lõunakaartega pole veel piisavalt testitud. Lainet pole, chop meenutab Võrtsjärve. Algajatele purjelauduritele väga hea, aga esimesteks lohekatsetusteks mitte kõige parem. Väga kaugele ei maksa sõita, sest Venemaa piirivalvurid ei maga ja ka kalavõrke on kaugemal. Räpina surfikoht on skipperiga laua puruks hüppamiseks parim.
Ninaküla (ilmaprognoos). Tartust 44 km, Alatskivilt paremale keerates umbes 6km. Vee peale minekuks on kõige parem koht Ninaküla surnuaiast umbes 600m lõuna poole, kus tee jõuab korraks päris järve kaldale. Sealt sõita üks käänak veel edasi. Teisele poole teed jäävad Ninaküla Põhumajad ja pisike tuulegeneraator. Sobib rohkem purjelauaga peale minekuks. Tuultele on avatud lõuna-ida-põhi. Idatuule korral märkimisväärne murdlaine. Vetteminek kivine. Kui veetase on madal ja uim pikk, tuleks kalda all hoolega kive jälgida. Vöösügavusel põhi liivane. Rigada saab kaldal muru peal. Kui tuul on üle 10m/s tekkivad umbes kahemeetrised tihedad ja teravad lained. Vahelduseks päris mõnus, ainult korralikku laksu esineb üsna harva. On olnud päevi, kus Ninas jääb tuult väheks, aga Saadjärvel või Räpinas saab sõita. Kõva ilma ja kirdetuulega keerab laine kalda lähedal vastu ja murdub just parajal kaugusel, et enne parimaid trampliine glissi saada. Nina on lahe!
Rootsiküla (ilmaprognoos). Tartust 44 km, lähim lohetamiseks sobiv koht Peipsil. Sõita saab põhja-ida-kagu tuultega. Põhja ja kaguga on kalda all üsna puhanguline. Kirre ja ida on ideaalsed. Suhteliselt pikalt on madal. Põhi on kaugemal liivane, aga kalda ääres kohati ka kiviklibune ja väiksemaid kive kuhu varbaid ära lüüa ikka leiab. Mõned natuke suuremad mürakad on ka kalda äärses madalamas vees peidus. Ninaküla poole välja sõites on kive rohkem kui Kallaste pool. Rootsiküla asub kohe Ninaküla kõrval. Alatskivilt paremale Ninaküla peale keerata, umbes 3..4km pärast vasakule kruusateele ja 3 km pärast oledki kohal. Tee viib peaaegu järveni ja hargneb seal kaheks. Sõida paremale kuni jõuad kohalikku "rannakuurorti". Koha tunned ära videovalvest hoiatavate siltide järgi. Parkimise eest küsib peremees 2 eurot.
Kasepää, Omedu. Narva maanteelt, peale endise varulennuvälja sirget paremale ja siis järve äärde. Omedus on sobiv koht sadama kõrval, aga seal veel ehitatakse ja näis,mis lõpuks saab. Hetkel ruumi piisavalt ka lohedele. Kasepääl on õige koht rannale ehitatud laulukaare kõrval. Parkimiseks mõned kohad Peipsi toamuuseumi kõrval. Rigada saab murul. Vetteminekul tuleb ületada mõned rannakindlustusekivid, aga ei midagi hullu. Pikalt madal. Laineolud nagu Peipsil ikka. Tugeva idatuulega tekib ehk algajaid segav murdlainetus. Üldiselt on vahusem kui Ninaküla.
Raadna (ilmaprognoos). Peipsi põhjakalda ilmselt kõige privaatsem koht. Pikemad liivarannad on Kauksis ja Alajõel. Raadnal on umbes 50m pikkune avatud rannajoon mõlemalt poolt pillirooga ääristatud. Ruumi on piisavalt, et ka üksi lohet üles ja alla saada. Maanteelt näitab suunaviit "Raadna telkimisala". Sisse keerates jääb telkimisala vasakule suunduvale teeharule. Surfamiseks sõida otse kuni jõuad parkimisalale kust viib laudtee edasi järve äärde.
Kauksi ja Alajõe. Peipsi põhjakaldal on peaaegu täispikkuses sobivad liivarannad. Kama tuleb veeni tassida suhteliselt pikalt. Varemalt on juhtunud, et Jõhvi pätid vahepeal autosid rüüstasid, aga viimasel ajal pole väga kuulda olnud. Raadnas on seda hirmu ilmselt kõige vähem. Tartust 70-100km. Idakaarte ja lõunatuultega eriti hea. Äraproovitud koht on veel Tammispääl Kõrgemäe kaupluse vastas.
Meri
Toila. Asub põhjarannikul. Tartule lähim mereäärne surfikoht. Kõigest 150km. Sobib loode ja kirdetuulega. Põhi puhub otse sisse ja lääs pisut maatuul. Põhjatuulega muuli ja tugeva murdlaine tõttu merelepääs väga raske. Avamerelaine on Toilas hiigelsuur, murdub sageli ja leidub palju trampliine. Põhi liivane, läheb kiirelt sügavaks, autoga saab mõnusalt lähedale, purjesid saab rigada murul. Mõned kivid varitsevad vanast vetelpäästeputkast lääne poole ranna lähedal ja lisaks on kaks väga salakavalat suurt kivi ka ida poole, millest esimene jääb vetepäästeputkaga peaaegu samale joonele, teine kümmekond meetrit ida ja 5-10 meetrit merepoole. Ohtlikuks muutuvad nad siis kui vee seis on madal (tükk aega on puhunud ida- või kirde tuuled, mis viivad vee lahest ära). Sõita tuleb läbi Toila ja keerata paremale sadama poole, mis ka kaartidel märgitud. Pööramist keelab sissesõidu keelu märk, mis aga surfaritele loomulikult ei kehti:) Toilas on ka asjalik söögikoht, restoran Fregatt, kus vinged suured portsud. See asub siis vasakule pööraval teel pisut maad enne eelpool kirjeldatud sadamasse viivat parempööret. Mitte just kõige kindlamat infot tuule kohta saab viisakalt küsides sadamatöötajatelt telefonidel: 03369701 ja 03369619 Toila sadamas on ka jahtklubi, kus sõbralik peremees, kes sügisesel ajal ümberriietumiseks sooja laseb.
Narva-Jõesuu. Kui Toilasse sõites selgub, et puhub läänest või on põhjatuul, ehk onshore, siis tasub 20 km edasi Narva poole sõita. Need on just Narva-Jõesuu parimad sõidutuuled, sest loode on siin onshore. Narva-Jõesuu liivarand on kilomeetrite pikkune. Mere poole pööramist keelavad igal pool märgid. Vaid vahetult enne asulamärki saab seda teha. Peale pulmalinte täis seotud puud tuleks 50m pärast keerata vasakule. Sügisesel ajal võib aga linnast, näiteks sanatooriumi (suur punastest tellistest mürakas) kõrvalt proovida. Olgu kuidas on, aga läänetuulega ja eriti WSW-ga on Narva-Jõesuus väga mõnusad lainesõidu tingimused. Sama pikki ja vägevaid liine näeb Väänaski harva. Tuuleinfot annab sõbralik vene tädi, kes on ka kohaliku ilmajaama boss tel. 3577085
Vääna-Jõesuu. Tartust 220 km. Vääna tõmbenumber on edelatuul, mis puhub diagonaalis Türisalu panga varjust ja tekib sideshore tingimus. Tugeva stabiilse tuulega küünib lainekõrgus 4-6 meetrini. Edelaga on rullist võimalik läbi saada. Lääne ja loodetuul puhub üsna otse sisse ja siis on jutu järgi Pirital parem. Lõunatuulega sõidetakse teisel pool jõge põhjapoolses, ehk supelrannas, aga lõunatuul kipub olema puhanguline ja kindlasti mitte nii hea. Vääna on anomaalseim surfikoht mandril. Rull on sõnulseletamatu ja tahab harjumist. Vääna äraproovimine on igale surfarile kohustuslik. Kes on käinud, see on kiitnud ja kes pole, ei tea pooli asju..
Ristna, Hiiumaa. Ristna on nagu Vääna ja Narva-Jõesuugi täiesti teine maailm võrreldes muude surfikohtadega. Räägitakse "lahest sõjaväeosa juures", Paabu lahest ja "Paabu lahe kõrval olevast ehk põhjalahest". Esimeses käiakse sõitmas kagu ja lõunaga.Vastupidiselt Paabu arvamusele ei ole seal "hirmus palju"kive. Eks mõni ikka vast on, aga vähemalt tundub kivide poolest suht ohutu. Paabu lahes sobib vetteminekuks ainult lippude vaheline ala, kus kive pole. Mujal jagub nii tähistatud,kui tähistamata mürakaid. Põhjatuulega shorebreaki pole, vetteminek on lihtne ja neeme tipus saab nautida sideshore lainesõitu. "Paabu lahe kõrval olevas põhjalahes" on kive rohkem, aga õige tuulega on ka ägedad lained. Seal peet i2002. aastal ajalooline wavevõistlus.
Ristna oma mitme surfamiseks sobiva lahesopiga võimaldab leida pea igasuguse tuulesuunaga häid lainetingimusi. Sobib edasijõudnud surfaritele. Tormine Ristna on väljakutse ja ellujäämiskursus.Shorebreak kalda all küünib mõnikord 2 meetrini ja tagasivoolav vesi kannab endaga ka paarikümne cm paksuse liivakihi jalge alt. Üks läbimõtlemata liigutus ja tuleb seada sammud surfipoodi uut taglast ostma..
Harilaid, Saaremaa. Üks mõnus tuuline koht Saaremaal. Päris laiule autoga siiski ei lubata sõita ja tuult saab püüda laidu ümritsevates lahtedes. Kohale sõites jõuad lihtsalt parklasse kust tuleb mereni jõudmiseks natuke jalgsi matkata, mis on lohega ok aga purjelauaga...
Kui otsustad siiski matkata, siis parklast läheb vastasuundades kaks sihti, millest põhjapoolsem viib Uudepanga lahe äärde ja on natuke pikem jalutuskäik kui lõunapoolse Haagi lõuka äärde minek. Mõlemad lahed on suured, sügavad ja ilusa liivase rannaga turvalised surfikohad. Kui midagi merel juhtub, siis tõenäoliselt kannab tuul kaldale. Lähedal on piirivalvurid kelle käest võib mereilmateadet küsida ja paluda neil omal silm pealhoida. Tegelikult on see Vilsandi looduskaitseala ja seega peab seal käituma eriti hoolsalt. Autoga teedelt kõrvale sõita ei tohi. Olenevalt tuule suunast ei pruugi Harilaiu lahtedes märkimisväärseid laineid üldse tekkida. Koha suurim eelis on just tuul, kivide puudumine ja turvalisus.
Tagasi lehe algusesse saab
siit.
