Lohekool (toimetab Martti)
On päris mitu põhjust, miks õppida lohesurfi iseseisvalt ilma "sertifitseeritud koolitajata". Pikemalt lahti seletamata, siis rahaline kokkuhoid pole ainuke ega ka olulisem. Ja turvalisuse koha pealt võin samuti öelda, et vaadates kõrvalt IKO koolitajate tööd, siis kohati jääb mulje, et õpetatakse lendureid. Mina sain triibutamise selgeks ilma ühegi kontrollimatu õhulennuta. Järgnevalt ma püüangi kirja panna ühe võimalikest õppimisviisidest. Inimesed on erinevad, õpivad erinevalt. Seda olen ma oma purjelauainstruktori tööotste juures näinud. Lohetamise iseseisvalt õppimine eeldab pigem seda õppijatüüpi, kes viitsib enne lohe pumpama asumist teooriasse süveneda.
Eeldused
Eks mõni inimene on osavam kui teine, sinna pole parata. Lohesurf (nagu ka purjelaud) on just niipalju tehniline ja osavust nõudev, et ma ei julgeks öelda, et päris igaühest sõitja saab. Kõigil, kes varem tuulega on kokku puutunud, misiganes purjetajatel, purjelauduritel on kindlasti palju lihtsam. Ninaots teab tuulesuunda ja tugevust. Lumelaua ja eriti veelaua kogemus on väga palju abiks. Jalad oskavad ebakindlal pinnal tasakaalu leida ja toimetada. Ja kindlasti aitab mõtlemisvõimeline pea. See on eriti oluline turvalisuse koha pealt.
Varustus
See on nüüd keeruline teema. Räägitakse "algajate lohedest", freeride, wave, freestyle ja race lohedest, aga see ei ole päris täpne. Lohed on lihtsalt erinevate omadustega. Näiteks mulle tuli üllatusena mõttekäik, et algajate lohe peaks olema tugeva veoga. Ühest küljest õige. Algajal on lihtsam sellisega kohe käima tõmmatud saada, kui et ennast nõrga veoga lohega käima pumbata. Mina jälle mõtlen, et kuna algajal on nagunii hirm pikali tõmmatud saada, siis peaks algajate lohe just olema leebema tõmbega ja igal juhul selline, kus poomi käest laskmisel kogu jõud lohest kaob. Küllap võimalik mõlema variandiga harjuda. Üle pole mõtet mõelda, nagu Sven kunagi mulle soovitas. Interneti arvustused on nagunii alati kiitvad. Tasub lihtsalt mõni sobivas hinnaklassis asi ära võtta. Igal pool kirjutatakse, et mitte vanem kui 2-3 aastat. Mulle on jäänud mulje, et lohede areng tegi järsu hüppe kusagil 2010 ja edasi. Sealt ajast võib lugeda kommentaare pea iga lohe kohta, et "oluliselt parem" kui enne. Arvamus, et "algaja nagunii lõhub lohet hullusti" ja pole õppimiseks mõtet uut osta on minu meelest vale. Ei ma ise, ega Lais pole lohesid õppimise käigus pidevalt vastu maad või jääd või vett paugutanud. Üksikuid kordi ikka juhtub, aga pigem haruharva. Vabalt võib uue osta.
Missugused omadused võiks siis esimesel lohel olla? Mina õppisin kiire ja neutraalse veoga wave/allaround Rallyga. Mõne jaoks sobiks kindlasti aeglasem ja stabiilsem lohe. Veest start võiks lihtne olla. Samas Võrtsul Jõesuus vöösügavuses vees õppides pole see nii oluline. Mu meelest kõige olulisem omadus on, et lohe peab "lendama". See tähendab, et reageerib ilusti poomile, on "ettearvatava" liikumisega, tõuseb kergesti taevasse, s.o. 3-4m /s tuulega ja ei kuku tuuleaukudes alla.
Suurus? Kuna Sveni ja minu LE statistika järgi kõige rohkem saab sõita 12-14 ruuduste lohedega ja poole vähem 9-11 ruudustega ja 7-8 ruudustega peaaegu üldse mitte, siis võiks nagu suur lohe olla. Teisest küljest õppimiseks on 9-11 ruutu vast 75kg surfarile hea. Jääl või lumel alustades tõenäoliselt muud polegi vaja. Kergema või raskema surfari jaoks siis kas väiksem või suurem lohe. Tuleviku peale mõeldes saab alati sobitada kokku sellise lohedekomplekti, mis töötab. On see siis 14/10/7 või 13/9 või 12/9/7. Igal lohel on oma "magus punkt" tuuleulatuses, nii et ülekatted peavad nagunii olema.
Väiksed 2-5 m õppelohed maksavad 100 euri kanti. See on mu meelest mõistlik investeering, kui laenutada ei saa. Väikse lohe lennutamise tundide väärtusest saad aru, kui suurt lennutama hakkad. Väikse lohe lennutamise saab igaüks viie minutiga selgeks, aga refleksid kinnistuvad aeglasemalt. LIHTSALT LENNUTAGE LOHET! Harjutusi on Youtube`s ja mujal küllaga.
Turvalisus
Sellest peaks tegelikult alustama. Elementaarne, et iseõppija teeb selgeks endale oma lohe turvasüsteemi. Lohe jõud veotsoonis on suur, see võib sind lohistada ja õhku tõsta jne. Loll on see, kes ei karda. Hirm on normaalne.
MIDA KUNAGI EI TOHI TEHA:
Sa oled algaja, lähed randa, sul on 12ne lohe, aga sõidetakse 9-10 ruudustega. Ära kunagi "proovi" lennutada tuulele mittevastava suurusega lohet! Tähelepanu! Kui mehed sõidavad 9-10 ruudustega, siis 20 kg kergem naisterahvas peab võtma 7 ruuduse!
Lennuta oma lohesid stabiilsetes tuuleoludes. Äikesepilved võivad tähendada äkilisi väga tugevaid tuulehooge. Ka tavalised "pilvealused" tuulepuhangud võivad õnnetuse põhjustada.
Kui sa ei ole kindel õige suuruse valikus, alusta väiksema lohe pumpamist.
Ära lase lohet üles puude, majade, ujujate, autode, elektriliinide, misiganes muude selliste läheduses. Eriti kui need jäävad allatuult. Hea soovitus muidugi Jõesuus alustajatele eksole :) Kasuta oma pead ohtude ettenägemisel. Kes ei suuda ise mõelda, see peab koolitaja võtma.
Ära pimesi usalda ühtki teist lohetajat (nad ei ole koolitajad ega oska ette näha kõiki sinu lollusi), veel vähem kõrvalisi tegelasi.
Lohet ei tohi rannale jätta kindlustamata. Laud või liiv raskuseks peale.
Kui liinid on startimisel risti vms. , siis ei tohi lohet üles lasta. Seda peaks ka abiline teadma.
Alustamine
Enne kui päris lohe täis pumbata, siis peaks õppelohet olema piisavalt lennutanud ja teinud selgeks selle, mida lohetajad kutsuvad tuuleaknaks. Pluss lohe akna serva pidi üles laskmise ja alla laskmise põhimõte.
Tee endale selgeks lohe ülespanek. Kontrolli liine topelt. Rahu. Adrekas on üleval, aga sul on aega. Veelkord rahu. Mõtle mitu korda läbi iga järgnev liigutus. Mispidi poom kätte võtta, kummast akna äärest lohe üles lasta jne. Palju lollusi saab teha just lohe üles ja alla laskmisel kuival maal. Ära kiirusta. Alguseks on vaja abilist, kes asjast natuke aru saab. Aitab üles lasta ja alla võtta ja vajadusel trapetsist sind kinni hoida. "Lase üles" ja "võta alla" märguanded on head kohe teada. Suvalisi möödakõndijaid ei tasu appi kutsuda. Kõige kohta on youtubes ja mujal materjale küllaga. Vaata, mõtle läbi. Nagu Sven kirjutas, et alati ei oska olulist ebaoluliset eristada. Internetti lugedes jälgi, et info poleks väga vana. 15 aastat tagasi olid lohed teistsugused ja asjad käisid kohati natuke teistmoodi. Rannas aitavad kindlasti ka teised lohetajad kui vaja. Selles etapis on kõige olulisem valida õige sõidukoht. Turvaline on siis, kui on palju ruumi. SOOVITAN ALUSTADA 3-6 m/s TUULEGA. Siis ei saa midagi väga valesti minna.
ÄRA MÕTLE, ET MINUGA EI JUHTU.
Kohe kindlasti juhtub, aga ole selleks valmis. Üles laskmisel võib lohe vajuda allatuult. Mida sa nüüd teed? Aktiveerid turvasüsteemi, lased lihtsalt poomi lahti või jõuab su abiline kohale? Või pole tuul nii tugev, et üldse peaks muretsema? Kui lohe jõutsoonist juhuslikult stardib, siis.. Kõige tõenäolisemalt tõmbab ta sind lihtsalt ninuli ja lohistab natuke kuni alla kukub. Selle jaoks ongi soovitav vaikse tuulega alustada. Midagi ei juhtu ja kui sa juba korra oled selles situatsioonis olnud, siis järgmine kord oskad kiiremini reageerida. Kui lohe kõvasti tõmbab, siis algajal on poomi järgi andmise refleks välja kujunemata ja algaja tõmbab poomi pigem enda poole, n.ö. ripub elu eest poomi küljes. See on nüüd esimene eluliselt tähtis asi päris lohe lennutamisel. Poomi tuleb anda järgi kuni selleni, et viskad kriitilisel hetkel päris käest ära.
Abiliste või suure õnne kaasabil oled saanud vette. Nüüd võid julgemalt kaheksaid teha. Aga algul on ikka tunne, et lohe tirib sind vaikselt allatuult ja sa ei saa justkui midagi teha. Rahu. Esimene kord on hea, kui sul on abiline, kes sind trapetsist natuke hoiab. 10 minuti pärast saad ise hakkama juba. Nüüd on lõbu laialt, natuke vees lohe järgi lohiseda pole hull. Kindlasti kukub lohe ka alla ja siis saad veest startimist harjutada. Mõistlik jällegi, et oled enne ennast tehnikaga kurssi viinud ja vees sind allatuult lohistav lohe ei tule üllatusena. Väga vaikse tuulega, 3-6 m/s võid lohe veest lasta üles ka otse läbi jõutsooni. Tõmme ei ole liiga tugev. Kui lohe on balloon ülespoole asendis, tuult vähe, siis paar rapsakat veoliinidest tõmmata ja lendabki juba. Sama tehnika päästab mõnikord lohe tuuleaukudes selili kukkumast.
Kui vees kaheksate tegemine julgelt tuleb, siis polegi muud, kui et kaheksaid sügavamale aknasse lasta. Ehk aeg on lohe veojõudu päriselt kontrollima hakata. Kehaliug võib ka algul hirmus tunduda, aga tegelikult on lõbus. Ja ikka sama asi, et ära arva, et sinuga ei juhtu. Kindlasti millalgi tuleb esimene kontrolli kaotus ja lohisemine. Vesi on õnneks enamasti pehme. Hoolitse, et allatuult oleks piisavalt ruumi.
Nüüd jääb siia vahele veel mitmeid harjutusi. Ühe käega lohe kontrollimine on oluline. Lohega kõndimine vette ja veest välja. Kaotatud lauale järgi ujumine. Enesepääste tehnikate teadmine samuti.
Edasi polegi muud kui laud alla ja triibutama. Eks siingi on omad nipid. Laua peale saamine eeldab juba tugevamat tuult, ehk sõidutuult. Kui sõidutuulega kehaliud kenasti tulevad ja lohe on kontrolli all, siis on paras aeg proovida. Kellele laud võõras, soovitan kindlasti enne paar korda wakepargis kaabli taga tunde sisse saada. Mõned koolitajad soovitavad esimesteks katseteks ka ühesuunalisi lainelaudu. Põhjendus lihtne. Lainesõidulaual on vööri tõus niipalju suur, et ei teki tüüpilist algaja probleemi twintipi otsa vee alla sõitmisega. Minema saamine on seega lihtsam.
Lumel alustades on lihtsam ehk selle tõttu, et ei vaju nii lihtsalt allatuult ära ja kõrguse hoidmine pole algajale keeruline. Järvel või põllul on alati ruumi ka küllaga. Muud vahet pole.
Hirm
Hirm on loomulik ja kaob sedamööda, kuidas paraneb kontroll lohe üle. Kehaliugu lastes tunned ära lohe tegeliku jõu ja õpid seda kontrollima. Paaniline hirm peaks sellega möödas olema. Sama hästi kui oled läbinud algkoolituse. Kui sa tegid kõik õigesti, ehk ei läinud liiga suurt lohet liiga kõva tuulega lennutama, siis oled elus ja terve. Lihtsalt lennutage lohet, algul õpekat siis suurt, piisavalt kaua vaikse tuulega. See on üks meetod ohutult lohetama õppimiseks.
Kogu see õppimine kuni laua peale saamiseni võib kesta tundidest kuni nädalateni. Mitmeid harjutusi võib vabalt vahele jätta. Siiski mida kauem vaikse tuulega harjutada, seda ohutum edaspidine. Täie jõuga kehaliuge ja laua peale saamist tuleks teha juba sõidutuulega. Pikki vahesid õppimisel pole tark sisse jätta, tunnetus kaob.
Kasulikud nõuanded.
Lohe hoidmisel tühjana tuleb mõlemad ventiilid avada. Kuulklapil kontrollida, et kuul ei oleks klappi kinni surutud. Vastasel juhul klapimaterjal venib ja lõpuks enam ei pea. Eriti autos kuumade suvepäevadega.Lisaks klapi venimisele on oht ka ventiil tervikuna lohe küljest lahti saada, sest liimühendused kuumaga lagunevad.
Millisesse sõlme rigamisel liinid ühendada? Lühemad veoliinid ja pikemad juhtliinid tähendavad nõrgemat vedu. Ja vastupidi. Selle mõistmiseks piisab, kui ette kujutada lohe asendit õhus. Poomi peale tõmbamisel justkui lühendame juhtliine, millega tõmbame lohe rohkem tuulde. Vaata, mida lohe õhus teeb ja asi on kohe selge. Sama käib soodi kohta. Mõnel lohel on reguleerimisvõimalused suuremad, mõnel väiksemad. Kui lohe hakkab normaalse tuulega selg ees alla kukkuma või seniidis olles üle pea lendama, siis on tõenäoliselt vajalik seadistamine.
Kui täis lohe pumbata? Mina käisin pikalt rannal ringi ja patsutasin teiste pumbatud lohesid, enne, kui aru hakkasin saama. Pigem algajad pumpavad liiga vähe, kuigi olen näinud ka kogenud lohetajaid, kes suhteliselt pehmete lohedega sõidavad. Väidetavalt pehme lohe võib alla kukkudes ja väändudes lihtsamini katki minna. Soovitatakse ka vastupidiselt, st. algajale pehmemat lohet, et pideva alla kukkumise tõttu balloon vastu peaks. Ekspertidele võimalikult kõvaks pumbatud lohet, et lohe lennuomadused oleks maksimaalselt head.
Lohe lendab balloon ees. Ehk, kui näiteks lohe hakkab tuuleaugus alla kukkuma, siis tuleb balloon kiiresti vee poole suunata ja kui lohe langedes hoo sisse saab, siis hooga üles tagasi keerata. Liikumises hoitud lohe nii lihtsalt alla ei kuku.
Veestardil tuleks lohe esimest tõmmet võimalikult ökonoomselt ära kasutada. Algajad kipuvad poomist liiga vara peale tõmbama. Enne tuleb juhtida lohe soovitud suunda ja lasta lohel hoog sisse saada. Kui enne veest välja tõmmet poom on juba enda poole tiritud, siis on lohe jõud juba ette ära surmatud ja järgneb mõne meetrise sõidu järel tagasi vette vajumine.
Ühele poole triip tuleb välja ja teisele poole ei tule? Enamus inimestel ongi ühe jala eelis, ehk ühte pidi tulebki paremini. Aga sarnaselt purjelauale on esimestel triipudel probleemiks ka see, et järve poole välja sõites lastakse mugavasti allatuult. Nii palju, et tagasi keerates enam samasse kohta tagasi polegi võimalik sõita. Aga tahaks ju! Ja siis ei saa aru, milles asi. Kuidagi sõitma ei saa. Asi lihtsalt selles, et tagasi sõites peab nüüd rohkem allatuult laskma ja "kõrgust" kaotama. Eks kallast mööda tuleb lihtsalt tagasi jalutada, pole midagi teha.
Lohe üksinda üleslaskmisel võib juhtuda, et lohe ei taha külje peale keerata ja selleks peab lohe üsna jõutsooni keskele laskma. Kui nüüd lohe seal allatuult asendis küljele keerab, siis on kaval ise kiiresti lohe suhtes liikuda. Nii et lohe ei jääks õhku tõusmisel nii sügavale jõutsooni ja ei sikutaks pikali. Kui siiski lohe sealt allatuult asendist stardib, kas siis vees või maa peal, tuleks lohe võimalikult kiiresti akna serva juhtida. Otse seniiti lendav lohe võib ettearvamata kõvasti tõsta. Ja veelkord, poom tuleks rahule jätta ka lohe üles laskmisel. Piisab ülemise juhtliini sikutamisest. Järgi antud poomiga lohe läheb paremini üles. Samamoodi teeb head enne starti soodi tõmbamine poolde vinna. Kunagi ei tea, kui palju seal üleval tegelikult puhub.
Üksinda lohe alla võtmisel on esialgu kõige ohutum kasutada turvasüsteemi. Vaiksema tuulega saab ka nii, et lasta lohe tiivaots maapinnale toetuma ja siis ülemise veoliini sikutamisega saavutada lohe vajumine balloonile. Teine variant on lasta lohe alumine tiib maast lohepikkuse kaugusele ja siis järsult tõmmata alumist juhtliini. Selle peale lohe kukub ballooniga vastu maad ja siis saab juhtliinidest sikutades lohe õigesse asendisse sättida. Kuna Võrtsjärvel tuleb enamasti üksi toimetada, siis algajal ei jää palju variante ja peab kohe ka prode trikke õppima. Ärge seda esialgu tugeva tuulega proovige! Üle 10 m/s tuulega lohe ilma abiliseta maandamine on niikuinii alati riskantne. Lohe saab maandada järgmiselt. Kõigepealt tõmmata soot poomist lõpuni peale. Lohe lasta vaikselt maa suunas langema, poom välja lükatud. Võimalikult vähe jõudu lohes. Kui lohe on maast umbes lohe pikkuse kõrgusel, siis poom päris lahti ja tugev tõmme mõlemast keskmisest liinist. Mõningase harjutamise järel maandub lohe tuule suhtes õigesse asendisse balloonile. Füüsika on lihtne. Keskmistest liinidest sikutamisel lööb tuul lohele teiselt poolt sisse ja samas keerab täpselt parasjagu, et õigesti maha prantsatada. Kui seda üritada liiga madalalt, siis lohe ei jõua ennast õigeks keerata.
Kehaehituse iseärasused. Kehakaal. Lühikesed ja pikad käed, jalad.
Millest vähe või pea-aegu üldse ei räägita, on tõsiasi, et raskematele ja kergematele lohetajatele sobivad erineva iseloomuga lohed. See, mis toimib 80kg mehe käes, ei tööta 20 kg kergema lohetaja jaoks. Good low end või grunt on märksõnad, mis kergema surfari peaksid lohe reklaamis ettevaatlikuks tegema. Diiselmootorid on ikka massiivsetele traktoritele ja rekkadele. Kerge lohetaja ei vaja sellist lohet, mis istub sügaval aknas ja pidevalt tirib. Kergemale surfarile pigem selline lohe, mis on neutraalselt akna servas, mille veojõud tekib näilise tuulega. Liikuma saamiseks ei piisa sellisel juhul ainult poomi peale tõmbamisest, vaid on vaja lohet aknasse liigutada. Selliste lohedega sõit on pisut tehnilisem, aga kaob kerge sõitja jaoks ebamugav pidev vedu. Näitena võin tuua oma kogemuse Best Kahoonaga 2015 7.5m, mida reklaamiti algajate lohena, kasutati hoolega koolitusteks, aga millega minu 72kg lõpuni sõbraks ei saanudki. Lohe vedas nagu traktor, oli oma mõõdu kohta väga hea veoga. Hüppel tõstis ja kandis hästi, algajale sobivalt rahulik ka. Pööretes jäi seda jõudu minu jaoks alati üle. Pööramise tehnika erinev. Sõidetav, võimalik harjuda, aga raskemad tegelased tunneksid ennast sellise lohega kindlasti palju paremini. Õigupoolest nad ei paneks tõenäoliselt tähelegi, et lohel on pidevalt väike vedu sees või naudiksid seda. Kokkuvõetult. Tugev vedu ei ole alati see mida iga lohetaja otsib. Ammugi mitte, kui jutt läheb aasadeta lainesõidule.
Lohe valiku teeb keeruliseks see, et peale vaadates ei ole omadused sugugi mitte selged. Peab proovima. Interneti ülevaated või tootjapoolsed andmed on tihti eksitavad. Jääb mulje, justkui mõni lohe sobib igas kaalus sõitjale igaks asjaks suurpäraselt, pargisõidust laineteni, vaiksest tuulest litrini. Tõde peab otsima lausa ridade vahelt. Valede asjadega harjuda on muidugi võimalik, aga mitte mõistlik.
Lühikeste kätega on asi selge. Iga poom ei sobi. Tuleb otsida tootja, kes teeb reaalselt lühikese aasaga ja kompaktse turvasüsteemiga poome. Miks mitte lastele mõeldud poomid. Allpool poomi soodiots on ka hea mõte, kui üleval oleva soodiotsani füüsiliselt ei ulatu. Keha lähedalt on küll raskem sooti peale tõmmata. Natuke jõudu on vaja. Kui käed ulatuvad poomi liigutama ainult 10cm, siis sellest on ilmselgelt vähe. Niimoodi ei saa iial mugavalt sõitma ja kogu lohendus võib tunduda üks õudusunenägu. Tegelikult on lihtsalt valed asjad, mis ei toimi. Istetrapets võib lühikeste käte probleemi leevendada, sest konks on madalamal ja käte ulatus suurem.
Jalgade pikkus on siis otseselt seotud laua valikuga. Lühike harkseis kontrollib lühemat lauapikkust. Pikkade jalgadega tegelased on tavaliselt ka raskemad ja nii ehk naa vajavad pikemat lauda. Kehtib nii surfilaua, kui tavalise lohelaua puhul. Algajatele sobivad samas pikemad lauad, millega käima saamine ja krüssamine lihtsam.
