Päevikud - LÕUNA SURFARID

esileht » PäEVIKUD

Surfireis: Kuus päeva puhast lusti.
25-07-2004 11:19 lais

Surfireis 14.07.04 – 24.07.04: Tartu-Pärnu-Saaremaa-Hiiumaa-Tartu

14.07.04 Pärnu. Rannahoone. Skate+Aerial

Üliõige otsus oli Tartust jalga lasta. Vaevalt oli meie reis alanud kui surfipäev juba käes. Tuul oli otse sisse ja sõita sai edasi-tagasi. Teadjamad rääkisid, et Pärnu kohta olid need lained päris suured. Õppisin hüppamist ja veivi. Martti ütles selle veivi kohta päkapikuveiv. Mulle sobis. Ma olen päkapiku mõõtu kah.
Ühe korra tuli kogemata välja selline tagasipööre, mida Inglismaal nimetatakse vist off the lip. Laua nina läks korraks, enne tagasipööramist, üle laine. Jube lahe oli. Aga pärast, kui tahtsin seda nimelt teha, siis ei saanud enam nii.
Suhtlesin veidi surfikuulsuse Pärnu Jürkaga. Ta oli tore.

16.07.04 Pärnu. Vanaka. Skate+Expression

Jälle puhus. Pärnu ruulib. Käisime ka Rannahoone juurest läbi, aga täna oli seal roheline lipp üleval ja ujujaid rohkem. Õnneks sattusime õigel ajal õigesse kohta ja saime Vanakasse minejatele jälilie.
Tuul jälle otse sisse ja kurss piki kallast. Harjutasin hüppamist ja tsaibe. Hüppamisel olid maandumised ülipehmed. Nagu vati sisse maanduks. Aga ma ei tea, millest see tuli. Kui iga kord niimoodi maanduks, siis oleks teravad lained ju ainult lust ja lillepidu. Proovisin ka õhus jalgu kõveraks tõmmata ja maandumisel mitte spinni minna.
Tsaibid tulid vahepeal välja ja vahepeal ei tulnud ka. Üldiselt jäin rahule.
Muidu oleks olnud väga mõnus sõita, aga lohemehi oli palju ja nad muudkui tolknesid jalus oma vastikute nööridega. Nende puhul ei saa ju üldse arvestada, kuhu nad järgmisena suunduvad. Mõtled, et saad ilusti mööda, aga täiesti järsku hakkab see tegelane hoopis sulle vastu sõitma. Või hüppab õhku ja sa pead pea ja purje kippelt eest ära tõmbama, et ta neist läbi ei tuhiseks. Nagu hiidkajakas.

Toimus intsident tervitamisega. Osad inimesed annavad tervitamisel kätt, osad ei anna. Inimesed on erinevad. See on ok. Aga mõnel on kombeks mind tervitamisel ignoreerida ja ainult meestele kätt anda. Mulle ei meeldi kui mind ignoreeritakse. Mõtlesin kättemaksuks auto kummi läbi torgata, aga ei tahtnud hea tuulise päeva kaotamisega riskida (vahelejäämise korral). Nii jäigi.

19.07.04 Saaremaa. Nasva. Skate+Expression

Eile õhtul aga tegime tuult. Tequila ruulis. Kella kuuest hakkas tuul autot kõigutama. Ärkasin üles ja vedasin ennast autost välja. Puri kokku. Natuke hommikusööki ja merele. Martti ajas ennast ka üles. Saime sõita vast tunnikese, aga trend oli langev ja lõpuks vaikis päris ära.
Läksime kaldale. Magasin paar tundi, lugesin raamatut ja pärast jalutasime Nasva poodi jäätist ostma. Kui tagasi jõudsime kobis Martti autosse magama, aga viie minuti pärast pidin ma ta üles ajama. Ma ei saanud sinna midagi parata, sest tuul oli tõusnud.
Ikka 6.2 ruutu. Sõita sai hästi lühikest triipu- sadamast võrkudeni ja tagasi. Tänu sellele pidi kogu aeg manöövreid harjutama. Ikka seesama kava: helitäkk või tsaib.
Lõpuks tuul kustus ja pidime juba kaldale tagasi minema. Aga kuna ma olin paar korda (tulemusteta muidugi) proovinud keha&puri 360’t tahtsin, et Martti seda korraks ette näitaks. Ta näitaski. Tegi mitu korda järjest ja hüppas nagu linnuke ümber purje. Proovisin ka. Kukkusin lõua katki ja kõrvad läksid vett täis. Aga trikist polnud ilmselt isegi aru saada, mida ma teha üritan. Salapärane vabastiil. Keegi ei saa aru, mida sa teha üritad ja pealtvaatajad võivad ise oma fantaasiat rakendada.
Igatahes, enne kui me kaldale jõudsime minna tõusis tuul uuesti. Läks isegi päris tugevaks. Harjutasin jälle tsaibi ja vahepeal tulid päris ilusti üksteise järel. Tegin ka esimesed glissis tsaibid. :) Tore!
Surfiklubi lapsed (vähemalt ma arvan, et nad olid) tulid ka vee peale. Kõik laht oli purjeid täis. Seda oli ilus vaadata.
Olin juba väga väsinud, aga kuidagi ei raatsinud kaldale minna. Ei tea ju kunagi kunas jälle tuult saab. Aga kui ma lõpuks viis korda järjest kaldastardiga vette kukkusin ja lihtsalt, mitte millegi pärast, sõidu ajal katapulte tegema hakkasin, otsustasin enda ja oma kama säästmise nimel kaldale minna. Kama oli vahepeal kole raskeks muutunud. Vaevaliselt tuikusin veest välja.
Kogu päev kokku umbes 6 tundi vee peal. Tunne on hea ja tuju on mega.

20.07.04 Ristna. Militaarlaht. Skate+Expression

Erilist sõiduisu ei olnud. Kogu keha valutas eilsest pikast päevast. Ilmselt nii mina kui Martti oleks vähemalt osa tuulest maha vedelenud, aga Alar läks vette. Ta glissas seal niikaua kuni meil ei jäänud enam mingit viilimisvõimalust. Puri kokku ja surfama.
Peale läksime Paabu lahe lõunapoolsest küljest, aga sõitsime Lõunalahes.
Actionit oli ka veidi. Ise tegin. Kui olime umbes poolteist või kaks tundi sõitnud kadus tuul ära ja ühes sellega ka Martti ja Alar. Ma ei näinud kunas ja kust nad kaldale läksid. Tahtsin ikka samast kohast maale minna, kust me vee pealegi tulime. Aga koht oli võõras ja ma ajasin sopid sassi. Võtsin suuna just kõige kivirohkema ja kõige kõvema rulliga koha poole. Nii minu moodi. Tark tüdruk! Tiksusin laineid pidi veidi lähemale, täpselt allatuult ja sain lõpuks ise ka aru, et see pole eriti kaval koht kaldale minekuks. Aga sel hetkel kui ma seda taipasin, kukkusin sisse. Ujusin rullis ja vaatasin hirmuga, kuidas kallas koos oma kividega lähenes. Kolm korda kiskusin purje veest välja, aga tuult polnud ja veestarti teha ei saanud. Enne lükkas laine kõik asjad jälle pahupidi. Vaatasin kuidas päästemeeskond (mis koosnes Alarist ja Marttist) end kaldal stardivalmis seadis ja valmistus mu kama riismeid vastu võtma. Jätsin mõttes oma purje ja mastiga hüvasti ja üldse valmistusin korralikuks hävinguks. Lõhutud varustus pluss perekonnatüli. Aga samal ajal tuli idee proovida purje nöörist välja sikutada. Ronisin lauale ja kohe tuli rull selga. Niimoodi ma pole vist kunagi laua külge klammerdunud kui siis. Sain aru, mida tähendab väljend “hoidis küünte ja hammastega kinni.” Aga peale jäin. Ja siis hopp-hopp, erikippelt. Vähemalt niipalju on sellest tsaibiharjutamisest kasu olnud, et olen õppinud purje kiiresti veest välja tõmbama – et keegi ei jõuaks näha ja aru saada, kui ma järjekordselt sisse olen käinud. See oskus kulus nüüd marjaks ära. Üks-kaks oli mul puri käes ja tiksusin juubeldades järgmise murdlaine eest ära. Rahulikemate vete poole. Edasi sain ilusti kaldale ja olin eluga rahul. Pärast tuli välja, et poisid olid täpselt samas kohas maale tulnud, kus minagi lõpuks randusin. Tubli, Lais!

Vedelesime niisama rannas ja nautisime ilusat suveilma kui Alar hakkas jälle närviliselt tuulemõõtjaga ringi käima. Oli tõesti tõstnud ja me läksime kõik uuesti vette. Lained olid minu, järvemulistaja, jaoks suured. Hüppelainet eriti polnud ja ka veivi sõita väga hästi ei saanud. Võib-olla ma lihtsalt ei osanud õigeid lained leida või neid ära kasutada.
Sõitsime väga väga pikka triipu. Lainete vahel oli kõva tsopp ja keeramisel tasakaalu hoidmine keeruline. Minul vähemalt. Seega puhtaid tsaibe eriti ei tulnud. Paar tükki vast kokku. Aga hästi palju tuli selliseid, et kukkusin sisse, aga jäin täpselt veestardi asendisse, nii et paari sekundi pärast sõitsin uuesti. Neid võiks ju peaaegu koper-tsaibideks nimetada. Lihtsalt, et endal tunne parem oleks. Muidugi, ega meri ei peagi olema nagu mingi järvelomp, kus vesi sile ja tsaib kukepea :)
Lahe oli veel see, kuidas meri sillerdas. Ja kui puhas ja läbipaistev vesi oli. Vastu päikest sõites tundusid kivimürakad otse uime all olevat. Brr, jube. Aga tegelikult olid nad ikka sügavamal.
Ilus!

Muide, see, et minul oli kõige kehvem nurk ja kiirus on puhas laim. Kiirus võib-olla küll, kuivõrd ma pole mingi formulist, aga nurk mul küll kõige kehvem polnud. No vähemalt mitte niipalju kehvem, et seda peaks eraldi mainima. Tegelt oli mul hea nurk. Jah, tegelikult oli mul tõesti väga hea nurk. Mulle meeldib selline nurk nagu mul sel päeval Ristnas oli. Olen oma nurgaga rahul.

Terve päev kokku umbes neli tundi.

22.07.04 Hiiumaa. Tõrvanina. Skate+Expression

Eile õhtul tegime jälle tuult (rumm ruulis) ja hommikuks oligi ta kohal. Sõime hommikusöögi ära ja läksime merele. Aga kerge pohmelitsa mne dai mistõttu õhtune rumm ja hommikune rassolnik võitlesid kõhus paremate kohtade eest.
Sõita oli ikkagi mõnus. Ristnas olime läbi lõkkesuitsu vaadanud uut eestikeelset surfi õppevideot. Ainuke asi, mis mulle sealt meelde jäi oli see, et tsaibi juures on oluline kiirus. Lasingi siis allatuult ja tsaibid hakkasid tõesti välja tulema. Ma arvan, et nii head protsenti polegi varem olnud. Tuul järjest tõusis ka ja hoog oli hea. Minu kohta vähemalt. Lõpuks oli juba liiga kõva ülepurjestus ja läksin kaldale väikese purje järele. Aga kui selle kokku sain ja uuesti vette, oli tuul ära kukkunud. Tiksusin paar triipu ja tulin kaldale.
Purje vahetamise ajal panin tähele, et lohemehed on kuhugi kadunud. Hakkasin juba veids muretsema, et äkki kellegagi juhtus midagi, aga tuli välja, et nad olid hoopis terve kambaga sööma läinud. Kõige parema tuule ajal! Ma ei tea, mulle tundub see lohefilosoofia ikka veidi imelik

23.07.04. Hiiumaa.Tõrvanina. Skate+Expression

Prognoosid olid vägevad, aga hommikuks olid nad kahjuks maha võetud. Liiga vähe tegime tuult. Läksime ikka veele. Nipa-napa gliss või päris tiksumine.
Vahepeal sai veidi hoogu ka. Ühe korra sõitsin Marttist mööda. Tema tiksus ja mina glissasin täiega. Muidugi kasutasin kohe juhust ja karjusin: “Pumpa! Pumpa!” Ja järgmise triibuga oleks Martti loomulikult kasvõi oma naba paigast venitanud, et ennast glissi punnida ja minust mööda saada. Nii me siis koos sõitsime. Lõpuks tegime ühe pika retke. Peaaegu Lehtma sadamani. Sinnamineku ajal sai uhkeid jahtisid vaadata. Muhuregati võistlejad olid just stardi saanud. Aga tagasitulek oli veel lahedam. Tuul oli vist veidi tõstnud ja terve tee hoidis täisglissis. Kursisõitja tunne tuli peale. Tõmbasin oma Expressioni peaaegu vastu lauda. Lauda oli raske maha kallutada. Oleks tahtnud, et sträpid oleks päris külje peal. Aga kift oli. Kiirus ja puha. Jõudsime laagri juurde tagasi ja tiksusime vaikselt kaldale.
Kokku umbes kaks tundi.
Lohemehed täna eriti sõita ei saanud.

Kümnest reisipäevast saime sõita kuuel. Päris hea tulemus ju. Peale surfamise lugesime veel raamatuid. Sõime jäätist. Käisime mustikal. Tegime lõket ja lõkke peal pannkooke ja praetud kartuleid. Nautisime head seltskonda. Kollasime Pärnus ja Kuressaares ringi. Külastasime igasuguseid sugulasi. Petsime natuke laevakompaniid. Nägime jänest ja kitsesid. Ja Martti nägi ussi ka, aga mina ei näinud.

Ja laupäeval, 24. juuli, tulime koju, Tartusse tagasi. Sain tee peal herilase käest suraka ja mingi puuk oli ka ennast minu sisse kruvinud. Elusloodus ruulib! Nende armsate putukate ja osalt ka pika autosõidu väsimuse tõttu jätsime folgile minemata. Natsa kripeldas küll. Aga õnneks avastasime koju jõudes ja interneti avarusi nautides, et lõpuks ometi on välja pandud kauaoodatud surfiklassiku päevikud. Ma ei tahaks OMA PÄEVIKUT väga läbipaistva REKLAAMIGA RISUSTADA, aga need on Goyapunasel leheküljel, mille aadressi võib leida näiteks LE lehe eesti surfilinkide esireast. Aga nagunii on see igal tõsisurfaril ka peas või vähemalt favourites’ide all.
Igatahes, meie leidsime selle üles, saime naerda ja veetsime mõnusalt aega.
Tuleb välja, et Eestis surfata on lahedam kui Euroopa või Ameerika surfimekades. Vähemalt kui viimasel ajal kätte sattunud surfikirjanduse põhjal otsustada. Või on sellega nii, et kui ikka ei oska midagi öelda, siis tuleb ka kirjutis välja selline, nagu poleks midagi öelda. Ei aita siin raamatuesitlus ega ilusa kujunduse ja kõvade kaantega trükk.

Aga ma loodan, et meie stardime teisipäeval uuesti, sest LE’s pole praegu ju tõesti mitte midagi teha. Ja nagu Martti ütles: “Siin, surfireisil, saad aru kui mõttetud kõik probleemid on. Mitte, et nad ära kaoks...”

2025 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad

2025 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad