|
esileht » PäEVIKUD
Surfireis: Neli päeva puhast lusti
23-08-2004 10:07 lais
Surfireis: 19.08.04 - 23.08.04 Tartu-Ristna-Tartu
20.08.04 Ristna, Põhjalaht. Skate + Aerial + Saxoga lainelauda
Uue trapetsi ristsed. Alguses oli küll väga ebamugav, aga tasapisi hakkas ära harjuma. Tingimustes midagi väga head ja uhket polnud. Lõuna paiku vajus tuul ka ära. Läksime Marttiga lainelauda sõitma. Alguses Paabu lahes, aga seal oli rull liiga kõva. Läbi ei saanud ja hästi palju sai haiget. Martti rääkis ühe lainelauduriga, kes soovitas Põhjalahte minna. Läksimegi ja seal oli tõesti palju parem. Lained ilusad ja käima sai kergemini. Püsti sain ühe korra. Martti sai rohkem. Sõudmine väsitas käed hullusti ära, nii et varsti pidi ära tulema. Mõne tunni pärast hakkas tuul jälle tõusma. Läksin uuesti sõitma. Ikka sama, ei midagi superhead või superhalba. Üks kukkumine oli uhke – hüppe pealt läks puri käest lahti ja kukkus ühele poole, mina käisin täiega teisele poole selili, jalad aasades. Imelikul kombel ei olnud sugugi valus.
Õhtupoolikul hakkas vesi sillerdama. Mitte midagi ei näinud, sest kogu aeg pidi silmi kissitama, aga see, mis sealt piiludes paistis oli väga ilus küll.
21.08.04 Ristna, Põhjalaht. Skate 114l, Maui Project 87l + Aerial 5,6
Proovisin Martti Maui Projecti. Ooo… nii hea. Nii super hea! Kerge, lihtne. Üldse jalgu ei vääna, liigub nii nagu vaja, kontroll on palju parem. Kuigi ta on liitritelt isegi suurem kui Saxo, tundub palju väiksem. Nii nii mõnus. Kaifisingi Maui Projecti ja jälgisin aeg-ajalt luubi sessiooni. Palju õnne kõigile värsketele pealetõmbajatele ja puhtalt maandujatele!!
Väga vinge oli. Kõik seisid kalda ääres vees ja karjusid midagi. Ja teised siis läksid ja muudkui tõmbasid peale. Selliste tingimustega teeks isegi mina varsti kukerpalli. Aga täna ei üritanudki ja õhtul oli mul selle peale halb mõelda. Vabandusi leiab muidugi 100 tükki, aga paha oli ikkagi. Varsti, järgmine kord.. Mis tuleb ilmselt järgmisel aastal :(
22.08.04 Ristna, Põhjalaht. Skate, Saxo + Aerial 5,6, Aerial 4,4
Tänaseks vist prognoosi ei olnud, aga puhus sellegipoolest ja oli parem päev kui eile ja üleeile. Alguses sõitsin Skate’i ja suure Aerialiga, aga kohe varsti tõstis ja läks paljuks. Võtsin väikese purje. Arbo soovitas mul kardaani ettepoole nihutada. Proovisin ja sai küll vist parem.
Tegin mitu nina ees maandumist. Esimesega kukkusin täiega sisse, aga teised tulid ilusad. Kahjuks peab nentima, et ükski neist polnud plaanitud. Tulid täitsa ise ja kogemata.
Tuul tõstis veel veidi ja võtsin Saxo. Vaatasin küll ihaldava pilguga Maui Projecti poole, mis sealsamas vedeles, aga… Martti hoidis minust veepeal eemale (küllap aimas!) ja ma ei saanud seda ta käest küsida. Aga ilma küsimata ei taha teise lauda võtta. Isegi kui see su oma tiimikaaslane on.
Sõitsin just parasjagu välja kui nägin kuidas Martti paar lainet eespool peale tõmbas. Algus oli veel enam-vähem ja siis… Johhaidii.. Enesetappu saab kindlasti ka valutumalt teha. Harakiri näiteks või midagi. Täiesti haige mees! Okei, tõmbas peale, tegi pool tiiru ära, siis tulid jalad aasadest välja ja lendasid kaarega üles, nii et kutt oli pea alaspidi kamade kohal ja hoidis poomist kinni. VÄGA KOLE! Peaks vist mainima, et Martti sõitis 6,2 Expressioni ja 112 l Skate’iga, samal ajal kui mul 4,4 ja 85 l täiega käis. Ja ma ei saa ülivara glissi.
Aga kui mul eile tuli luubitajaid vaadates täitsa selline mõte, et prooviks ka, vahet pole, üks katapult ees või taga. Siis seda asjavärki nähes läksid need ideed kaugele kaugele..
Edasi hüppasin ja veivasin. Püüdsin teha täpselt nii nagu Erno ja Arbo. Aga ee.. no päris täpselt nii ei tulnud. Paar korda sattusin lainega sinna kivide tsooni. Otsa ei sõitnud, aga väga jube oli küll. Kihutad täiega lainest alla ja äkki näed mürakat 20 cm lauast eemal. Vaatasin ainult, et minema saaks. Ühe korra jäin trapetsiga poomi taha kinni. Tegin katapulti, aga haiget ei saanud. Üldiselt olen selle trapetsiga ikka väga rahul ja arvan nüüd ise ka, et vähemalt lainetes on ta tunduvalt parem kui istetrapets.
Oli väga mõnus päev. Kahju, et paljud seda ära ei maldanud oodata ja eile ära läksid.
Väga suur tänu Viljarile purje eest. Kuigi, jah, lõpuks läks sellega ikka veids õnnetult.
23.08.04 Ristna, Paabu laht. Saxo+Aerial 4,4
Väsimus oli sees ja erilist vettemineku soovi polnud. Molutasime pikalt, tegime pannkooke ja nautisime päikest. Aga kuna tuul järjekindlalt ja visalt edasi puhus, ajasime lõpuks ikka kalipsod selga. Seekord siis Paabu lahes. Peale läksime päris päris paremast äärest, nii kaugelt kui saab. Ja suund oli Lõunalahe neeme poole, parem halss. Esimesed triibud olid super. Olin hästi üllatunud, et hakkama saan, ära ei vaju ja isegi tsaibid enam-vähem ok on. Nojah, tegelikult ma kukkusin küll enamik sisse, aga nii, et puri jäi õigetpidi kätte ja kohe olin laua peal tagasi.
Käisin korra kaldal rahunemas. Sinikas tegi hästi positiivse kommentaari minu sõidu kohta. Ja ma olin ise ka üsna rahul asjade kulgemisega. Sõitsin veel ja oli hästi hea. Põhiliselt ruulis just see tunne, et saan hakkama. Kohati nägin üliilusaid laineid. Suured ja täiesti sileda vahega. Mõnest lasin alla ka, aga üldiselt väga veivata ei saanud, sest see oleks tähendanud pärast megakrüssamist, mis ilmselt Paabu maja ees rullis oleks lõppenud. Igatahes, krüssasin natuke eemale välja, sõitsin seal ja olin rahul. Edasi juhtus aga nii, et üks suur mürakas laine murdus täpselt minu juures. Klammerdusin oma varustuse ümber, aga laine tõmbas mind enda juurde ja vajutas vee alla. Keerlesin seal ja nägin kord pimedust, siis jälle valgust, siis jälle pimedust. Korra sain õhku, aga ilmselt mõni eelmise laine sõber märkas seda ja kiirustas minu juurde. Jälle pimedus ja valgus ja pimedus… jõudsin mõelda, et see nüüd siis ongi “see.” Aga ei olnud ühti. Lõpuks tehti pesumasina uks lahti ja lasti mind tagasi õhu kätte. Kama oli kaugel eemal ja mina olin üksi, ilma päästevestita Ristna lainetes. Hea meel on selle üle, et paanikat ei tekkinud. Hindasin vahemaad ja arvasin, et jõuan küll kaldale ujuda. Laine oli tagant ka. Kamad olid samuti teel kalda poole. Ujusin neile järgi ja rohkem tänu sellele, et puri ankruks oli ja laine mind varustusest rohkem edasi viis, sain viimaks poomiotsast jälle kinni. Olin surmväsinud. Pikast kiirest ujumisest ja hirmust. Hoidsin lihtsalt lauast kinni ja lasin lainetel ennast kaldale uhtuda. Ooo.. maa.. kivid, liiv, kõrkjad… paradiis. Alguses istusin lihtsalt pool oimetuna maas ja puhkasin. Olin “kodust” vast paari kilomeetri kaugusel kui maad mööda minna. No üsna seal Lõunaneeme tipu lähedal. Kole pikk walk of shame. Pikapeale tuli jõud natuke tagasi. Pealegi andis julgust see, et ma enne nii ilusti hakkama sain. Võtsin kama ja hakkasin murdlainest läbi pressima. Mere poolt vaadates tundus rull pisem. Lisaks sellele kahlasin kivide peal ja vahel. Kohati seisin kivi peal põlvini vees, kohati vajus jalg kuskile kivide vahele ja seal tundus üsna sügav. Mis nipiga mu varustus terveks jäi, sellest ma küll aru ei saa. Igatahes mina ise selle heaks küll mitte midagi ei teinud. Pigem vastupidi. Alguses valisin vetteminekuks järjest päris valesid kohti. Mõtlesin, et suurte kivide tagant on maru kaval minna, sest kivi võtab murdumise kinni ja seal saab hästi seti vahet oodata. Tühjagi. Rull loopis mu kama kivide otsas edasi-tagasi ja mind ennast sinnasamma järele. Mitu korda tulin päris kaldale tagasi, aga see ülipikk häbikõnnak tundus liiga masendav ja häbistav, nii et läksin ikka tagasi üritama. Lõpuks taipasin natuke maad mööda tagasi “kodu” poole kõmpida. Niikaugele, et kivid ära lõppevad. Seal oli jalge all liiv ja sai ilusti laua peale hüpata. Kuigi rull vist veidi suurem. Aga ei midagi hullu. Sain glissi ja palusin mõttes, et mõni üksik kivi nüüd ette ei jääks. Läks õnneks ja sõitsin tagasi täpselt sinna, kust alguses alustasin. Huhh.. emotsioonid lõid üle pea… Seletasin kõigile, kes vähegi kuulata viitsisid (või viitsisid nägu teha, et kuulavad), mismoodi ikka oli ja kuidas ikka rull tuli ja kuidas ma ikka ujusin jne… Martti läks veel Põhjalahte proovima, aga mina olin liiga väsinud. Rohkem vaimselt kui füüsiliselt. Kössitasin natuke aega kalipsos ja teki sees päikese käes ja vahetasin siis riided ära.
Varsti tuli Martti ka kaldale ja me jõudsime täpselt viiesele praamile.
Seljataga oli järjekordne ilus surfireis.
» kõik sissekanded 2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad
2026 2025 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad
|
