Päevikud - LÕUNA SURFARID

esileht » PäEVIKUD

Surfireis Tarifale (4)
06-04-2005 23:15 lais

27.03.05, pühapäev. Tarifa.

Ei olnudki täiesti mõttetu päev. Praegu on päris hea. Küll on tore kui vein on odav.
Aga päeval oli hirmus küll. Nõrk. Üdini nõrk. Ma ei saanudki välja. Kui välja oleks saanud, oleks kohe peale tõmmanud ja luubi ära teinud. Aga ei saanud, raisk. Lõpuks läksin lombi peale sõitma. Tegin helitäkki ja bakwindi. Lihtsalt närvide rahustamiseks. Martti samal ajal tegi mere peal „vana kooli trikke“. Ja tiksus siis tund aega tagasi.
Tegelikult oli küll shorebreak, aga nii hull see nüüd ka polnud. Olen hullemastki läbi saanud. Aga täna ei saanud. Liiga kaua on ahju peal magatud ja sularasva söödud. Nüüd häbenen nurgas. Selline algus siis surfiaastale. Ei tõota midagi head.

28.03.2005, esmaspäev. Tarifa.

Tiksumine. Vähemalt täna sain rullist läbi. Eriti seda ei olnud kah. Glissi sai kokku vast 50 meetrit. Vees olin piisavalt kaua selleks, et nägu jõuaks mõnusalt ära põleda. Ühtegi tsaibikatset ei teinud. Paar helitäkki tuli. Kõik asjad olid alguses muidugi täiesti valesti. Eriti trapetsiotsad. Sõita tahaks.

Elu on siin iseenesest lahe. Võsalik värk. Naabrid tunduvad ikka väga kogenud võsasurfarid. Üks tegelane sõitis näiteks spets surfijalgrattaga kohale. Käru taga ja kama käru peal. Magas kookonis. Natuke rääkisin ühtede Inglismaa tegelastega. Umbes 70 aastane paarike. Mõlemad surfavad ja suurim kama on 5,5 ja 90 l. Tundub tuus.

29.03.2005, teisipäev. Tarifa.

Eile õhtupoolikul tuli meie juurde kohalik kaitseliit nimega „civil guard“ ja ütles, et me peame oma telgi kokku korjama, sest me oleme rahvuspargis. Okei.. panime siis telgi kokku ja magasime lahtise taeva all. Oli ilus küll. Soe ja tähed ja lainete müha. Aga hommikul oli tekk kastest kõik märg. Päeval kõva väsimus peal ja magasin lauakotis. Martti ja Erkki kõndisid ringi ja ma läbi une kuulsin, kuidas Martti vahepeal kommenteeris, et kõik glissavad ja ma peaks ka minema. Ta ise kuulutas ennast haigeks, nii et võis rahus laiselda. Aga kuna windsurf ei ole mitte sport vaid elustiil, siis magasin ma rahus edasi. Umbes kella kahe paiku läks uni ära ja kuna tõesti puhus, kobisin 6,2 ’ga vette. Jeee... jehuuu-jeeee.. gliss täiega. Kisasin ja kiljusin seal laua peal. Enamasti eesti keeles ja vahpeal natuke hispaania keeles ka, et inimesed ümberringi aru saaks, mis ma karjun.. Kohe esimene tsaib tuli välja ja edaspidi ka oli päris hea protsent. Aga glissis tsaibi siiski ei teinud. Igatahes oli supermõnus tunne. Sõitsin lühikeste varrukatega ja külm ei olnud üldsegi. Ainult vesi on jube soolane ja kui ikka korralik lonks kurgust alla läheb, siis tahaks oksendada.
Mõne aja pärast tuul tõusis ja 6,2 jäi suureks. Tahtsin 5,6’t võtta, aga poom oli üleeilses rullis kannatada saanud ja ma ei saanud teda väiksemaks panna. Erkki ja Martti kiskusid kahekesi, aga ikka lahti ei tulnud. Siis sai Marttil villand ja ta läks 6,2’ga vette. Aga tuli samakiirelt tagasi. Ütles, et paljuks läks ja võttis 5,6’e ära. Mul hakkasid 60 litrase mõtted peas käima, aga see neetud poom... Toppisin talle vedelat seepi vahele ja loputasin nii mageda kui soolase veega, aga ei miskit. Lõpuks lontsisin mast kaenlas Spinout surfiklubisse. Ülilahe ja sõbralik neegrivana tegi mu poomi üks-kaks lahti. Ise ütles, et „ai, ai.. ära enam nii tee.“ Aga raha ei küsinud. Lõppeks tuli välja, et kinnikiilunud poomi lahtisaamiseks ei ole vaja mitte jõudu, vaid ajusid. Okei..
Rigasin nüüd 4,4 kokku. Ja võtsin oma väikese nunnu ja läksin. Esimene asi oli muidugi see, et laud läks lihtsalt ümber. Ja teist korda ka. Aga kolmandal korral sain liikuma ja murdlainest läbi. Väga imelik tunne oli. Mitte kunagi varem pole ükski laud mu all ära uppunud. Ja nii lihtsalt nad enamasti ümber ka ei lähe. Skate’il ma võin ikka üsna igale poole astuda ilma, et ta midagi teeks selle peale. AHD läks küll kohe ümber ja tagurpidi ja muud ekstrad. Veestart oli tarvis ära õppida ja gliss ja aasadesse saamine ja üldse.. kogu mu arusaamine windsurfist tegi ikka kõva kannapöörde. Mulle tundub, et ma olen avastamas midagi väga uhket ja teistsugust. Ainult ma veel päris ei saa aru, mis see täpselt on.
Väljasõidul oli parem halss ja tagasi tulles vasak. Parem oli oluliselt parem. Gliss ja mõned hüppehakatised ja tsaibikatsed (mis muidugi välja ei tulnud). Martti sõitis mulle vastu ja oli nii rõõmsa näoga justkui oleks ise 60 liitrise peal. Võib-olla mulle ka ainult tundus.
Vasakul halsil oli pidev kõrguse võtmine ja tiksusin natuke ja glissi nii hästi ei saanud ja üldse oli palju keerulisem. Oleks väljasõidul parem halss olnud, oleks kohe hüpanud ja peale tõmmanud ja luubi ära teinud. Aga ei olnud, raisk.

Lõpuks väsisin ära ja tuul hakkas ka ära vajuma, nii et kobisin kaldale. Hirmus hea tunne oli. Igasugused olmeprobleemid tundusid palju väiksemad ja tühisemad kui hommikupoolikul.
Juttu rääkisin päris paljudega. Õieti enamik küll rääkis minuga. Üks sakslane küsis, et kust me pärit oleme ja kui ma vastasin ja küsisin, et kas ta teab, kus Eesti on, siis ta vastas, et teab küll: Maailma lõpus. Okei.. Ja siis rääkisin veel ühe hispaanlasega, kes mulle pärast iga kord vastu sõites püüdlikult naeratas või lehvitas. Ja „eriti kogenud võsasurfar“ ütles mulle tsau ühe korra. Ei teagi, kas see tähelepanu tuli sellest, et mul oli nii imeilus laud või sellest, et purje peal oli Est 47 või sellest, et ma jätkuvalt kogu aeg kõigil jalus koperdan.

Õhtul tegime lähedalasuvas linnas laua liigud ja loputasime kogu meresoola kurgust alla.

Ilus esimene korralik surfipäev!

31.03.05, neljapäev. Tarifa.

Aru ma ei saa. Kõik sõitsid (ja sõidavad praegugi) ja tundub, et neil on tore. Justkui paradiis – päike, tuul, meri valges vahus.. Mul oli küll paradiisist asi kaugel. Ja isegi lihtsalt hea ei olnud. Alguses oli liiga kõva. Martti võttis mu 60 litrase ja 3,7’me. Ja isegi temale oli palju. Ma üritasin ka korra minna, aga tundus mõttetu riskimisena ja tulin sama targalt tagasi. Istusime ja molutasime niisama. Ma vaatasin pikksilmaga sõitjaid. Kaks tütarlast oli isegi ja mõlemad sõitsid täiega. Ühe sakslase allalainet luupi nägin ka.
Kella kolme paiku tundus, et on veidi langenud ja läksime uuesti peale. Nüüd siis mina ka. No oli ikka vastik küll. Kord täiesti kontrollimatu kihutamine ja üle tsopi põrumine, järgmine hetk vajud glissist ära ja muidugi kohe vee alla. Järgmine hetk jälle tuul pauguga purjesse ja.. oh, ma ei tea. No väga paha oli. Kokku mulistasin ja kirusin vast kaks tundi. Lõpuks jõudsin auto juurde sõnadega: „Tahaks Ristnasse,“ mille peale Martti, kes oli juba enne mind kaldale tulnud, vastas, et „Saadjärv oleks ka päris tore.“ Ei jää muud üle kui temaga nõustuda. Kuigi meie uued naabrid sakslased on päev läbi sõitnud ja lähevad muudkui iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti peale. Äkki olen ikka ise loll. Või siis, et nemad pole lihtsalt korralikke tingimusi saanud. Ei tea.

01.04.05, reede. Tarifa.

Jälle levante ja hommikul üldsegi sõitma ei kippunud. Tundus, et on täpselt samad tingimused, mis eile. Lõpuks läks Martti sõitma ja mul ei jäänud muud üle kui kah kalipso selga kiskuda. Päike on päris korralikult selja ära põletanud, nii et üsna valus oli.
Varustus ikka 60 l ja 3,7. Ujusin ja kõndisin ja jälle ujusin ja jälle kõndisin. Vahepeal sain natuke glissi ka. Ühtegi tsaibi moodi tsaibi ei teinud. Kokkuvõttes oli väga tore. Tegelikult ka. Tuul ühtlasem kui eile ja enamjaolt paras. Seekord oli vasak halss millegi pärast oluliselt parem kui parem. Kontrolli rohkem ja glissi saab ka kergemini. Üks hüpe oli ikka natuke nagu päris. Ja üks katapult oleks vabalt esimese luubi katsena kirja võinud minna. Omal vabal tahtel peale ei tõmmanud, aga lihtsalt niisama tegin korraliku krässi ja kukkusin näoga vastu poomi. Aaiii...
Mul on juba siin üks sõber. „Väikese autoga hispaanlane.“ Lehvitab mulle igal hommikul ja kui minema sõidab, siis laseb signaali. Väga armas. Ja üldse on siin ikka päris tore.

Rääkisin ühe „tundub ka päris kogenud võsasurfar“ ’iga ka. Tal oli samasugune laud kui minul, ainult et nats suurem. Tundis Tarifa-Virgot hästi. Tahtis mu käest Virgo meiliaadressi ja surf.ee jutuka aadressi saada, aga alguses vahetas ta riideid ja ma ei tahtnud sinna segama minna ja pärast oli ta juba kadunud.

Viimased päevad ja tagasisõit.

Rohkem tuul enam ei puhunud. Laupäeval, 02.04, käisime me Tarifa linnas. Uhke küll. Kuigi lohe asju on mõttetult palju ja isegi rohkem kui surfi, on viimast ka täiesti piisavalt. Tänav väikeseid poode täis ja pea igas poes müüakse muuhulgas ka surfivarustust. Lahe! Tartus võiks ka nii olla. Isegi Marttil võttis pea sassi ja ta ostis omale veiviuime. Nüüd läheb Ristnasse ja hakkab sellega tuusama. Mina ei ostnud midagi, sest raha oli vahepeal uue varustuse liikudega otsa saanud.

Kuna ka pühapäeval tuul ei puhunud, hakkasime kodu poole sõitma. See siis oligi „see“? Kaks aastat oodatud Tarifa.. Veidi imelik on olla. Sain mis tahtsin ja oli see siis nüüd nii hea? Viimane päev oli muidugi tore ja teisipäev ka, aga.. Eestis on ka ikka väga tore surfata.

Kui ikka puhub siis väike kama muidugi ruulib igal pool. Ja uus kama ruulib nagunii ka. Kui ainult see uue varustuse kättesaamine erinevatest Euroopa otstest, nagu Saksamaa või Tallinn, nii keeruline ei oleks.. Aga lõpp hea, kõik hea, ja tänu väga paljudele tegelastele on see mul nüüd olemas. Nii, et suur aitähh Hendrikule, Erkkile, Marttile, Taavile ja Krissile. Ja veel vist mitmesugustele erinevatele kulidele Eestist ja mujalt, kes täiesti lihtsalt heast tahtest minu asjadega mässasid. Mõnikord on inimesed ikka uskumatult abivalmid. Lahe!

2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad

2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 Kõik aastad